Eesti Antarktika ekspeditsiooni esimene samm: jaama asukoht leitud

 (34)

Eesti Antarktika ekspeditsiooni esimene samm: jaama asukoht leitud
----

Väiksest Eestist saab peagi üks lõuna-mandri 27 valitsejast. Jaanuari keskel pani kuulsa Lennuki kapten Mart Saarso Rossi mere ääres Eestile platsi “kinni”.

Eesti ambitsioonikamaid teadusprojekte hakkab teoks saama – kapten Mart Saarso valis jaanuaris Antarktikas välja koha tulevasele uurimisjaamale.

´

Nädalavahetusel Antarktikast tagasi saabunud Saarso on praegu ainus eestlane, kes on näinud kohta, kus Eesti hakkab tegema Antarktikas oma ajalugu. Eesti on kõige väiksem riik, kes rajab lõunamandrile oma jaama. Päris uhke!

“Kas see on nüüd hetk, kus oleme oma projekti jaoks sillad põletanud?” kordab kaks aasta tagasi Lennuki ümbermaailma reisiga tuntuks saanud Saarso minu küsimust. “See on oluline verstapost, sest nüüd me teame, kuhu ja millise jaama me püstitame.”

Päris sildade põletamine toimus tegelikult juba varem, möödunud septembris, kui välisministeerium andis maailmale teada Eesti oma Antarktika-projekti käivitumisest.

Oaas jää keskel

Saarso valis Eesti jaamaks välja 600 x 200 meetri suuruse sealkandis ainsa jääst vaba maalapi Rossi mere rannikul. Kaardilt vaadates asub tulevane jaam mandri tinglikust pealinnast McMurdost 320 kilomeetri kaugusel.

“Kohe kui ma seda rannikut nägin, tundsin äratundmisrõõmu,” kinnitab Saarso.

Keskmise linnakvartali suurusel maalapil asuvad mõned järved, mida ühendavad ojad. Seal kasvavad samblikud ning järves elavatest vetikatest tõi Saarso juba esimesed proovid. Kahel pool kõrguvad liustikud.

“Jaama peame rajama otse rannale, et ülejäänud ala kaitsta,” räägib Saarso. “Seal on ainevahetus niivõrd aeglane, et iga tallatud sambliku taastumine võtab aastaid.”

Saarso sõnul oli asukoha valimise üks eeldusi, et seal pääseb laevaga kohe jaama lähedale ning vabalt ka edasi sisemaale. Samuti oli oluline helikopterile sobilik maandumis-plats eriolukordade puhuks.

Teine eeldus oli see, et koht pakub Eesti teadlastele tõsist tööd. “Sellest kohast pole isegi korralikku rannikukaarti,” rääkis Saarso. “Selles mõttes hea rajoon, kuna isegi mere sügavused on läbi uurimata.”

Tegemist on kohaga, kus lähedal asub üsna vähe muid uurimisjaamu. Linnulennult 40 kilomeetri kaugusel asub vaid itaallaste jaam Terra Nova Bay.

Onnis kuus meest

Kokku kaks nädalat Antarktikas viibinud Saarso leidis jaamaks sobiliku koha põhjaliku eeltöö järel. Ligikaudne asukoht oli juba varem paika pandud.

“Tean täpselt, kuhu esimese onni paneme,” räägib Saarso. Onniks nimetab Saarso 3 x 5 meetri suurust soojakut, milliseid tuleb Eesti jaama kaks. Ühes elavad ja magavad kuus inimest, teise tuleb laboratoorium. “Olud on suhteliselt spartalikud,” nõustub Saarso. “Aga paljud riigid töötavad sarnastes tagasihoidlikes tingimustes.”

Eesti teadlased peavad “onnikestes” läbi ajama kaks kuud.

Soojakud tulevad kilpidest, mille saab kohapeal kokku panna nagu konstruktori. “Mõte on selles, et kui me jaama rajame, siis peame olema võimelised selle ka ära tooma.”

Just maksimaalne keskkonnasõbralikkus on Eesti ekspeditsiooni olulisim märksõna. Kõik, mis Eesti meeskond endaga kaasa viib, tuuakse ka tagasi. Ainus erand tehakse pesuveele, mis lastakse merevette. Eestlastel lubatakse seda teha, kuna kogus on niivõrd väike.

Eesti jaama asukoha valis Saarso välja itaallastest polaar-uurijate abiga, kes viisid teda otsingutele helikopteriga. “Itaallaste suhtumine oli väga pooldav,” ütleb Saarso. “Nende jaama juht kinnitas, et Eesti pürgimine on seda sümpaatsem, et me oleme nii väike riik.”

Sinimustvalge manner

“See oli sinimustvalge. Kui fotoaparaadist vaadata, siis see nägi välja nagu Eesti lipp,” kirjeldas Saarso esimest muljet Antarktikast. Sinine oli taevas, must kaljud ja valge jää.

Antarktikast varem ainult lugenud ja filme vaadanud Saarsole lõunamanner suurt üllatust ei pakkunud.“Aga võimas tunne oli ikkagi. Seal näeb ära, milline jääaeg välja võis näha,” lisab ta.

Saarso viibis Antarktikas polaarpäeva ajal, mis tähendab sealses mõttes suve ning lakkamatut päikest. “Täielik osooniauk,” ütleb pruuniks põlenud Saarso. Temperatuur kõikus kahe nädala jooksul jaanuari keskel +2 kuni –5 kraadini. “Kui tuult pole, on rannikul meie mõttes päris mõnus kliima. Aga platoodel langeb temperatuur hoobilt kuni miinus 30-40 kraadini.”

Antarktikas kohal kolme aasta pärast

Esimene ekspeditsioon peaks Rossi merre jõudma 2006. aasta jaanuariks ning jääma sinna kaheks kuuks.

Praegune projekt käib kolme ekspeditsiooni kohta, neist viimane 2008. aasta talvel. Idee järgi peaksid ekspeditsioonid jätkuma, kui Eesti riigil püsib huvi.

Ekspeditsiooni kuludeks on arvestatud 1,45 miljonit eurot ehk 22,6 miljonit krooni. Eelarve peab katma ekspeditsiooni ettevalmistamise, ekspeditsioonilaeva ülesõidu Hobartisse (Austraalia) ning töö Antarktikas kolmel suvehooajal.

Raha loodab ekspeditsioon kokku saada riigieelarvest, riiklikest fondidest ning erakapitali ja välismaa fondide abil.

Ekspeditsiooni peakorraldaja on mittetulundusühing Eesti Antarktika Ekspeditsioonid. Teadusprogrammi koordineerib Eesti Polaaruuringute Komitee ja viivad ellu Eesti teadusasutused.

Praeguse seisuga võivad Eesti teadlased osaleda Antarktikas kahes tõenäolises uurimisprogrammis. Esimene oleks järveuurimisprojektist Terra Nova lahe piirkonnas. Teine projekt oleks merejää uuringud Rossi meres.

Ekspeditsiooni koosseisu kuuluks 11 inimest, juht on ühtlasi teaduslaeva kapten.

Miks Eesti Antarktikasse kipub?

• Ekspeditsiooni peaees-märgiks on panna alus rahvuslikule Antarktika uurimisprogrammile. Regulaarsed Antarktika ekspeditsioonid annaksid Eestile sisuliselt õiguse osaleda mandri valitsemises.

Täiendavalt on projekti eesmärkideks:

• demonstreerida rahvusvahelisele üldsusele Eesti soovi kaasa rääkida globaalsetes keskkonnaküsimustes;

• tõsta Eesti kui moodsa ja edumeelse riigi mainet;

• luua täiendavaid võimalusi Eesti teaduse arenguks ning rahvusvahelise aktsepteerituse tõstmiseks;

• propageerida globaalse keskkonna kaitset ja loodushoidu eestlaste seas ning selgitada selle vältimatut vajadust Antarktika kui Maa puhtaima piirkonna näite varal;

• tutvustada planeedi lõunapoolseimat maailmajagu, selle loodust ning keskkonnakaitse ranget reeglistikku eestlastele ( potentsiaalsetele lõunamandri turistidele nende seas), kasutades erinevaid meediakanaleid;

• avaldada esimese ekspeditsiooni lõppedes reisiraamat ja dokumentaalfilm ning toota õppefilm Antarktikast kasutamiseks koolides;

• tugevdada Eesti osalemisega Antarktika uurimises Antarktika lepingu süsteemi ning rahvusvahelist koostööd lõunapolaarpiirkonnas.

Vormistage Eesti Päevalehe soodushinnaga püsimaksetellimus ning nautige Eesti kvaliteetseimat ajakirjandust oma postkastis vaid 30 sendi eest päevas! Vaata siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare