Eesti ärituusad jagavad Peugeot’ rahvaauto müügiõigust
Autokaupmees Toomas Rüütmann ostis eelmisel aastal Soome kontserni SOK käest tagasi AS-i Kommest Auto, mille ta oli ise asutanud, kuid 1999. aastal maha müünud. See ei olnud siiski mõeldud kui kadunud tütre taasleidmine, vaid tegemist oli pragmaatilise äriotsusega – nimelt soovis Rüütmann firma kohe suure kasumiga edasi müüa. Päevalehele on väidetud, et ostuhind oli 160 miljonit krooni ning müügihind küündinuks 250 miljoni krooni kanti.
Aga esmalt oli tarvis firma soomlastelt välja osta, mille jaoks laenanuks raha SEB pank. Viimasel hetkel aga hüppas pank alt. Tehingu nõustaja SEB Enskilda tuli seejärel panka tagaukse kaudu uuesti sisse ja pakkus välja, et kui laenu ei saa, tehakse Rüütmanni firma TR Majad võlakirjaemissioon mahus kümme miljonit eurot (ehk siis umbes 156 miljonit krooni), mille lunastamistähtaeg on käesoleva aasta oktoober. Emissiooni ostsid ära suured pensionifondid, SEB kasseeris teenustasud, emissiooni tagatiseks pandi suurprojekt – Rakveres asuv pirakas kaubanduskeskus, mille ehitus emissiooni ajal toimus.
Ja siis selgus ootamatult, et ostja ütles järsku tehingust lahti, mille järel hakkasid Rüütmanni tegemised igast otsast kärssama. Salapärane ostja oli suurärimees Jüri Käo koos oma kompanjonidega – nad olid autofirmast huvitatud, kuid soovisid enne firma väärtust hinnata. Rüütmann aga soostus Käod läbirääkimiste laua äärde lubama 30 miljoni kroonise ettemaksu eest, vastu pakkus Rüütmann 50% autofirmast. Käo oli nõus ja ülekanne sai tehtud. Firma väärtuse hindamise käigus hakkas aga hiljem kooruma tegelik olukord: panditud kinnistud, kusagile kadunud raha ja kummalised kinnisvaraprojektid.
Käo tegi uue ettepaneku: nad on endiselt nõus investeerima, kuid osalus peaks olema suurem. Rüütmann nõustus, kuid seekord tõmbas Peugeot’ tehas piduri peale – nemad ei soovinud, et edasimüüja hulgas oleks firma, kes on börsil (praegusel juhul Käo osalusega Tallinna Kaubamaja). Kaup jäi katki, kuid Rüütmannil oli raha hädasti vaja, sest ette oli võetud muid, eeskätt buumi harjal lendavaid kinnisvaraprojekte. Tõrked tekkisid ka automüügis, kuna Kommest Auto ei suutnud enam maksta tootjale tarnete eest.
Mitte ainult Kommest Auto, vaid eelkõige SEB sattus plindrisse – Kommest Auto oli tellinud palju sõidukeid, mis olid maksmata. SEB oli aga andnud tehasele garantiikirja seitsme miljoni euro suurusele summale. Rüütmann ja SEB püüdsid asju klaarida ning palusid Peugeot’ garantii jätta sisse nõudmata. Aega anti, kuid lõpuks sai tehasel küllalt ja raha nõuti sisse. SEB oli saanud seitsme miljoni euroga mööda pükse, lisaks oli neil kümne miljoni euro suuruse võlakirjaemissiooni kohustus teiste ja enda pensionifondide ees, suures laastus aga inimeste ees, kes neisse on oma raha pannud. Siples just SEB, sest selgus, et võlakirjad olid muutunud prügiks, kuna tagatisvara oli märkamatult maha müüdud.
Paaniline rahaotsimine
Rüütmann hakkas paaniliselt raha otsima ning pöördus nüüd suurärimees Hillar Tederi poole. Teder oli nõus ja andis raha, kuid ilma tagatiseta. Ühtlasi olevat Teder teinud kübaratriki ning saanud kontrolli Kommest Auto Tallinna ja Tartu kinnistute üle.
Rüütmann jõudis ka Eesti Talleksi juhtide jutule. Talleksi ajutrust – Andres Sarri ja Jussi Pärnpuu – nägi võimalust. Saadaval oli autode importija leping, mis on automaailmas sama defitsiitne nagu printsessi või printsi armastus.
Mehed vaatasid bilansi üle ja said aru, et kuna vara on panditud SEB-le, siis ainuke, kellega tuleb rääkida, on pank. Ühtaegu oldi valmis rääkima ka Peugeot’ tehasega, kohtumise pidi korraldama Rüütmann. Mida ei toimunud, oli kohtumine tehases. Kuuldavasti käis seal aga hoopis Hillar Teder, kes tuli Talleksi meestega kokku lepitud ajal ja koos Rüütmanniga. Värvilisi toone annab aga asjaolu, et Talleksi mehed ise käisid koos SEB panga Rootsi poolega tehases omakorda asju ajamas.
Talleksi mehed rääkisid SEB-ga läbi. Jõudsid isegi lepingu vormistamise ja ametliku pakkumiseni: hind kolm miljonit eurot, võlakirjaemissioon tuleb kustutada, varad ja lepingud võetakse üle, ka juba eelpool mainitud SEB kohustus Peugeot’ tehase ees seitsme miljoni euro väärtuses. Pank ei vastanud midagi. Kellele ja miks tegi pank oma panuse, on esialgu täiesti selgusetu, nagu ka nende arusaam, kust saada tagasi pensionäride raha.
Tehas soovib taanlasi
Läbirääkimisi peab ka Peugeot’ tehas ise, seda Taani firmaga, Skandinaavia suurima automüüjaga K. W. Bruun Import. Tehas soovib saavutada olukorra, kus firma võtaks Eesti lepingu üle ning alustaks siin tegevust. Kuuldavasti taanlastele asi eriti ei meeldi – võõras turg, kummalised tehingud, arusaamatu firma ja terendamas ainuvõimaliku lahendusega uue müügiketi ülesehitus, mis neelaks sadu miljoneid kroone.
Peale selle tuleb ju kuidagi suhtuda ka Kommest Auto pankrotti ja inimestesse, kellel on Peugeot’ auto juba olemas. Samal ajal on tehase kõige suurem mure, et Peugeot’ maailmakaardile ei tekiks valge laik.Siiski teatati mai algul, et Kommest Autoga katkestatakse leping. Jätkati küll Lätis, sest seal olid asjad korrektsemad.
Selge on, et kõiki osapooli huvitab tegelikult üks – toimiv importija leping. Saadaval on siis Eesti ja seni veel Kommest Auto käes olev Peugeot’ Läti leping. Kuna tehase sõna on A ja O, siis tekitab mõneti küsimusi SEB soolo ehk enampakkumise väljakuulutamine. Tederil näib olevat huvi Peugeot’ ostu vastu, kuid kinnitab ametlikult, et enampakkumisel ei osale. Sama lugu on Eesti Talleksiga.
Mida mõeldakse ja soovitakse SEB-s, on praegu selgusetu. Kuigi mõneti on selge probleem – kuidas maha kanda võlakirjaemissiooni. Lõpuks on ka SEB ja Rüütmanni vahelt läbi jooksnud must kass. Rüütmanni hinnangul on panga korraldatud enampakkumine üldse halvim lahendus, sest tõmbab firma turuväärtust alla. Ja lõppeks on tagajalgadele aetud ka autotehas, mis asetab suure küsimärgi selle kohale, kes, kas ja millal müüb edaspidi Eestis rahvaautot Peugeot.
Kommentaar:
Kristoffer Lindberg, SEB juhatuse liige: Rüütmanni firma vastutab ise
SEB ei saa kliendisuhetega seonduvaid üksikasju kommenteerida. Võlakirjade väljaandmisega võtab võlakirjaomanike ees kohustuse võlakirjad ettenähtud tähtajal lunastada emitent, mitte emissiooni korraldaja. Seega vastutab võlakirjade lunastamise eest OÜ TR Majad. Juhul kui emitent ei suuda täita oma võlakirjaemissioonist tulenevaid kohustusi, on võlakirjaomanikel õigus nõuda emissiooni korraldajalt võlakirja tagatiste müüki. SEB kui emissiooni korraldaja ei eelista ühtegi võlakirjaomanikku teisele. OÜ TR Majad võlakirjad on emiteeritud võlakirjaemissiooni tingimuste järgi, millest SEB oma kohustuste teostamisel ka lähtub.
Endriko Võrklaev, SEB Varahalduse fondijuht: Mahakandmine oli pea märkamatu
SEB Varahalduse valitsetavates kohustuslikes pensionifondides oli OÜ TR Majad võlakirju portfelli mahust väga väike osa. Lähtudes konservatiivsuse printsiibist, oleme võlakirjade väärtuse praeguseks hinnanud nulli – seega edasist negatiivset mõju see fondiosaku puhasväärtusele ja fondi tootlusele ei saa avaldada.
Tänu selle investeeringu üliväikesele osale portfellist oli investeeringu mahakandmise mõju fondiosanikele peaaegu märkamatu. SEB Varahaldus hoiab endiselt riskid pensionifondides madalal tasemel, mis ei luba ühel ebaõnnestunud investeeringul pensionikogujate heaolu mõjutada.
