Eesti arst Antarktikas
Eesti arst Antarktikas ANNELI AMMAS Tallinna keskhaigla südamearst Rein Vahisalu, kes vastutas mitu kuud laevaarstina Antarktikas töötades reisihullude põhjaameeriklastest pensionäride tervise eest, kirjutas oma tööst raamatu. Meretraditsioonide järgi võiks Vahisalu kanda kõrvas neljateist rõngast, sest Antarktikas käinud mehel on selleks väljateenitud õigus. "Sõitsime neliteist korda läbi Lõuna-Ameerika ja Antarktika vahelise Drake’i väina, mille ühekordse läbimise eest on õigus kanda kõrvas rõngast," rääkis Vahisalu. Vahisalu käis Antarktikas ja ka Gröönimaal Eesti teaduslaevaga Livonia. Kolleegidel läksid silmad üllatusest suureks, kui Vahisalu kolm aastat tagasi teatas, et sõidab laevaarstina Antarktikasse. "Teaduslaeval Livonia polnud rakendust. Kanada turismifirma aga otsis polaarturismiks meeskonnaga laevu ning see oli Eesti laevale hea teenimisvõimalus," ütles Vahisalu. Lõuna-Ameerika otsast, maailma kõige lõunapoolsemast linnast Usvaiast võttis Livonia 40 erilist elamust otsivat, enamasti pensionieas põhjaameeriklast peale. "Ei olnud rikkad, vaid intelligentsed ja väga huvitavad inimesed, kes olid kõik teised mandrid läbi sõitnud ja tahtsid ka viimasele, seitsmendale kontinendile jõuda," rääkis arst. "Eesmärk saada passi Antarktika tempel ja tajuda ürgloodust." Vahisalul on kaks passilehekülge Antarktika templeid täis. Poolteise päevaga ületati 600-miiline Drake’i väin ja oldigi Antarktikas. Vahisalu suurimad elamused oli jäämäed, pingviinid ja vaalad. "Päiksepaistelise ilmaga sõites oli tunne, et ei tea, kuidas võiks veel paradiis välja näha," kirjeldas Vahisalu. "Ja jäämäed! Istud käsipõsakil kajutiaknal ja vaatad ööpäev läbi jääskulptuuride näitust!" Laevaarsti hämmastasid miljonid pingviinid. "Nii kaugele, kui silm ulatub, on mäed musti liikuvaid täppe täis," kirjeldas eesti mees. Vahisalu kohe ilmuvas fotorohkes raamatus "Laevaarstina Antarktikas" on mitu pulmapilti. "Ühed tahtsid Antarktikas abielluda, maksid 6–7 lähisugulase 3500-dollarilise reisi kinni ja olidki pulmad Antarktikas," rääkis ta. Pulmareisi ajal oli aga raskusi Antarktise mandrile pääsemisega, sest segas paks jää. "Lõpuks otsustasime, et tuleb viia tseremoonia läbi saarel, kuhu ligi saab. Mendelssohn pandi maki pealt mängima, papp tõmbas talaari üle, kapten andis registreerimisdokumendile ka oma allkirja," rääkis arst. Ilm muutus Vahisalu sõnul Antarktikas minutitega. Kord kukkus üks turist tuule tõustes saarelt tulles paadist laevale ronimisel jäisesse vette. "Kiiresti saadi kätte ja haigeks ei jäänud," meenutas laevaarst. Külmetushaigusi ei tulnud arstil Antarktikas üldse ravida, kuna pisikud nii külmas ei ela. Kõige suurem õnnetus oli, kui turist laevatrepil libastus ja pea katki kukkus. "Antarktika on inimeseks olemise proovikivi. See on koht, kus valgus, rahu ja puhtus on justkui konserveeritud," lausus Vahisalu. "Seal tunned omamoodi vastutust, et see ka peale sinu lahkumist sama puutumatuna alles jääks. Maha visatud suitsukoni või paber mõjub võikalt. On tunne, et kui see koht ka ära rikutakse, siis on kõik, lõpp." "Mõtled, mis see siis nüüd on, kas maailma algus või lõpp," jäi stressi ja südamehaigusi uuriv ja raviv arst enda ette fotodele vaatama.