Viimases voorus langesid välja mardi- ja kadrisandid (1% ehk 220 häält), „Teeme ära!” maailmakoristuse talgud (3,2% ehk 740 häält) ja rahvaraamatukogu (5,3% ehk 1209 häält).
Täna alanud Eesti asja superfinaalist aga ükski pretendent enam välja ei lange. Kuus päeva kestev hääletamine internetileheküljel www.epl.ee käib selle nimel, mis võib hakata kandma 2011. aasta Eesti asja auväärset tiitlit. Hääletamine lõpeb esmaspäeval, 12. detsembril kell 22. Võitjad hüüame kõva häälega välja kolmapäeval, 14. detsembril.
Palusin võistlustulle jäänud seitset Eesti asja kiita oma ala asjatundjail, inimestel, kelle arvamus võiks meile korda minna ja hääletamist hõlbustada.
Arvamused ja kandidaadid on teie ees.

1. Sajakroonine

5,3% ehk 1231 häält viimases voorus
Kiidab Valli Lember-Bogatkina, eesti kunsti grand old lady
Ma kiidan sajakroonist hea meelega. Sajakroonine ehk rahva suus koidula oli minu jaoks midagi enamat kui üks lihtne rahapaber. See oli tõeline kunstiteos, meistriteos.
Alates kas või sinakashallist ja väga meeldivast toonist kuni väga ilusa graafilise lahenduseni. Kõik oli selge, täpne, arusaadav. Praeguse euroraha kohta ei saa ma seda öelda. Mul pole isegi meeles, mida on ühel või teisel rahatähel kujutatud. Seega tegi raha autor Volli Taiger ära fantastilise töö.
Ja loomulikult meeldib mulle kui naisele, et selle raha peal oli naine – meie armastatud luuletaja Lydia Koidula. Tihtipeale ei satu naised rahatähtede peale, see on ikka rohkem meeste maailm. Et Eesti sajakroonisele pääses Koidula, on tunnustuseks kõigile Eesti naistele.
Meie sajakroonine, koidula jääb kindlasti eesti kunsti ajalukku. Sajakroonine rõõmustab veel nüüdki me silma ja hinge. Ning loomulikult on mul nii sajakroonine kui ka kõik teised rahatähed mälestuseks tallele pandud.

2. Hiied

6,3% ehk 1450 häält viimases voorus
Kiidab Marju Kõivupuu, Tallinna ülikooli teadur, ristipuude eestkostja
Hiis on vaieldamatult üks õigemast õigem Eesti asi. Eesti loodulikud pühakohad – hiied – asuvad ainult Eestis. Kuigi meil on arhiividesse ja muuseumidesse talletatud mälestusi ja fotosid hiitest, ei saa me hiisi panna igaveseks tallele, taskusse, muuseumi, arhiivi. Hiied on osa me elavast maastikust, maatundmisest, koduloost.
Hiied ning eesti keel ja kultuur on omavahel lahutamatult seotud. Hiiepärimus püsib niikaua elusana, kui püsib eestikeelne kultuur. Hiied aitavad alles hoida eesti keelt ja kultuuri, keel ja kultuur omakorda hiisi.
Hiied on meie vabaduse, iseolemise sümbol. Ainult vabas riigis saame otsustada oma maa põliste väärtuste üle, viia läbi pühi talitusi oma maa pühapaikades.
Hiied on tavaõigusel ja loodususul põhinevad vanimad loodushoiualad, vanimad keskkonnahoiu alad. Hiied aitavad säilitada looduse mitmekesisust, elurikkust. Kui ehitist/pühakoda saab restaureerida või taastada, siis põlispuud, kuivanud allikat, mahavõetud püha salu ei ole võimalik maastikul taastada. Hiied õpetavad loodushoidu.
Hiied õpetavad tundma ja kogema pühadust, avama mõiste püha tähendust ja tähtsust inimese kui eetilise ja moraalse olevuse jaoks.
Eesti hiied ja hiiepärimus on Euroopa kontekstis unikaalne – kuigi meil on palju pühapaiku, mille pühadust on (taas)avastatud, on arvukalt looduslikke pühapaiku, mille pühadust on edasi antud inimpõlvi, sadu aastaid. See on imetlusväärne.

3. Künnivõistlus

6,9% ehk 1584 häält viimases voorus
Kiidab Jaan Sõrra, Tartumaa põllumeeste eestkõneleja
Pole kahtlustki – künnivõistlus on Eesti asi. Ainuüksi juba selle pärast, et ilma kündmiseta poleks meil laual toitu, Eesti toitu. Künnioskus on vajalik oskus ja kündmises võistlemine piisavalt aateline.
Nagu olen meie künniseltsi inimestest aru saanud, pole sugugi võimatu, et kündmise maailmameistrivõistlused võiks ühel päeval ka Eestis toimuda. Ja kui nii juhtub, oleks see kindlasti nii meie kündjatele kui ka künnitraditsioonile suureks auks ja võimaluseks.
Oluline on ka see, et kui maailma künnivõistlustel osalevad tihti profid, kelle jaoks kündmine ongi vaid spordiala, siis kõik meie tublid kündjad on tavalised põllumehed, kes võistlevad vaid kõrvalhobina.
Praegu pole kündmine aga lihtsalt leiva lauale toomine. Paljude vanema põlve inimeste jaoks, kes juba linnas elavad, on kündmine nostalgiline noorusmälestus. Ja meelde tuleb, kuis lõhnab esimene künnivagu. Unustamatult.

4. Külaliikumine Kodukant

7% ehk 1602 häält viimases voorus
Kiidab Mikk Sarv, külaelu edendaja, liikumise algataja
Usaldan oma hääle julgelt Kodukandile. Koduringis on igaühe häälel kaal. Meie riigi alamad on kodanikud – see mõiste tuleneb sõnast kodu, erinevalt paljudest teistest keeltest, kus kodaniku mõiste lähtekohaks on linnaelanik – citizen, graždanin jne.
Pooleteise aastakümne eest külaliikumist algatades sõnastasin põhimõtte – meil pole aega kurta, kuidas kõik on halvasti, peame otsima koostöö- ja edasiminekuvõimalusi. Selle järgimine on end õigustanud. Kodukant on kodusesse arutelude ja tegemiste ringi liitnud hakkajaid inimesi küladest kuni riigikogu ja europarlamendini välja. Sirje Vinni algatusel on toodud häid mõtteid kogu Euroopa küladest ning oldud innustajaks külarahvale ja poliitikutele. Selle tulemus on nähtav meie külamajades, ettevõtmistes, noorteprogrammides ja õpiringides.
2011 toimus üheksas külade Maapäev, kus sai taas kokku rohkem kui 300 inimest – tuhandete külade esindajad kõigist maakondadest. Hoidkem alal oma koduring, külad ja Kodukant hea Eesti asjana!

5. Peterburi Jaani kiriku renoveerimine

7,4% ehk 1701 häält viimases voorus
Kiidab Joel Luhamets, Tartu Pauluse koguduse õpetaja
Eesti asi ei saa kindlasti piirduda vaid selle maatükiga, kus elame, sest globaalne eestlus areneb ka väljaspool Eestit. Peterburi on aegade kestel olnud eestlaste jaoks erakordselt tähtis paik. Just sealses Jaani koguduses oli rekordajal 40 000 liiget. Ning sel taustal väärib Jaani kiriku renoveerimine üksnes kiidusõnu.
Pole sugugi vähetähtis, et Peterburis, linnas, mille tähtsus saab Venemaal üksnes tõusta, elab kolm Eesti täit inimesi. Ning kui sellise linna keskel on luterlik kirik Eestit tutvustamas, siis on see suur võimalus ja kohustus. Aktiivne kontserditegevus Jaani kirikus viib sõnumi nii Eestist kui ka meie luterlikust kogudusest märksa kaugemale, kui aimata oskaksime.
Tore, et Eesti asja valimistel on Jaani kiriku renoveerimine leidnud nii palju toetust. Seegi näitab, et see suur töö ja suur vaev polnud ilma asjata.

6. Simpel Session

28,3% ehk 6516 häält viimases voorus
Kiidab Henry Kõrvits alias räppar G-Enka, Tallinnfilmi juhataja
Eestis toimuv Simpel Session on trikiratturite ja rulasõitjate jaoks üks maailma tippüritusi. Kui võrrelda suusaspordiga, siis tegemist on sama masti üritusega kui Otepääl peetav maailma karika etapp. Simpel Sessionil on osalenud paljud oma ala tipud nii Euroopast kui ka Ameerikast.
Viimane, 2011. aasta Simpel Session polnud sugugi üksnes spordivõistlus, vaid suurem ettevõtmiste jada koos võistlemise, pidude, aga ka filmifestivaliga, mille jaoks panime kokku spetsiaalse temaatilise programmi.
Usun, et Simpel Session on meie noori innustav. Sest samamoodi nagu jalgpallilegend Pelé alustas kunagi harjutamist tühja pekkpurgiga, nii võivad ka meie noored oma tavaliste ratastega hakata harjutama igasuguseid trikke, enne kui spetsiaalse võistlusvarustuseni jõuavad. Aga kui jõuavad, siis tuleb arvestada, et tegemist on ikkagi väga tõsise võistlusega, kus miski ei sünni juhuslikult. Selleks et Simpel Sessionil hakkama saada, on vaja väga palju harjutada.

7. Looduskaamerad

29,4% ehk 6762 häält viimases voorus
Kiidab Peep Veedla, Viru Folgi peakorraldaja, harrastusornitoloog
Kindlasti on tiitlit „Eesti asi 2011” väärt just looduskaamerad. Mitte et nimekirjas rohkem tiitliväärilisi pretendente poleks, kuid looduskaamerate fenomen on võimsaim.

Ainult tänu looduskaameratele on haruldaste või varjuliste eluviisidega Eesti lindude-loomade tegemistest saanud kaamerate vahendusel osa nii lihtinimesed kui ka loodusteadlased. Nii eestlased kui ka internetti kasutav inimkond üle kogu maailma.
Loodetavasti ei loobu looduskaamerate mõjul keegi reaalsest looduses liikumisest. Usun, et need kaamerad mõjuvad hoopis vastupidi – loodusesse kutsuvalt. Pigem ehk asendavad nad paljude jaoks kommertstelekanalite liigse tarbimise. Olgugi et vändatud on suurel hulgal väga häid loodusfilme – otseülekanne varjatud paigast erutab hoopis teistmoodi. Ja uusi teadmisi on nende kaamerate abil ammutanud ka kõige teadjamad loodushuvilised.

Eesti asjaks pakuti kümneid nähtusi, inimesi, tegusid

Nimekiri kõigist kandidaatidest, ajalises järjestuses
Künnivõistlus
Lodi
Gümnaasiumi lõpukirjand
Facebooki kommuunid
Suitsusaun
Kodus küpsetatud leib
Vana Tallinn
Venemaa transiit
Pikaldane meel ja jonn
 Kasvuhormoon
 Looduskaamerad
 Lauamäng „Mees, kes teadis ussisõnu”
Laul „Mis maa see on”
 Rahvaraamatukogu
 Teatetants
 Punklaulupidu
 Külaliikumine Kodukant
 Seto handsa
 Vene-hirm
 PÖFF
 Mulgi kapsas
 Sajakroonine
 Telesari „Õnne 13”
 Looduse Omnibuss
 Viljandi folk
 „Teeme ära” maailmakoristuse talgud
 Põlevkivi
 Tauno Kangro skulptuurid
 Sikutiga kalapüük
 Seto kuningriik
 Peterburi Jaani kiriku taastamine
 Mardi- ja kadrisandid
 Simpel Session
 Hiied
Artiklitel kokku
kümneid tuhandeid lugejaid
Eesti asjast rääkivat kümmet artiklit on Eesti Päevalehe veebilehel loetud üle 35 000 korra.
Kokku 674 pakkumist ja
umbes 150 tõsist kandidaati
Kokku sai Eesti Päevaleht 674 Eesti asja pakkumisega kirja. Nende seas kordusid mõned soovitused aga mitmeid või isegi kümneid kordi – näiteks lodi ja Peterburi Jaani kiriku taastamine.  Kui välja arvata ka pullitegemissoovi ja kurjusega teele lähetatu, oli tõsiselt võetavaid kandidaate umbes poolteistsada.
Suhteliselt vähe liitujaid,
kuid tublisti külastusi
Facebooki Eesti asja fänniklubil on 240 liiget. Peale Eesti ka Soomest, Ameerika Ühendriikidest, Itaaliast, Norrast ja mujaltki.
Fännikülge on vaadatud üle
87 000 korra.