Eesti asja otsimine kogub tähelepanu. Ligi 15 000 korda on vaadatud Facebooki lehekülge „Eesti asi 2011”, millel on 101 fänni. Rohkem kui 2800 korda on loetud „Eesti asja” artikleid EPL-i veebiväljaandes. Pakkumisi on tulnud üle 80.

Konkursist on juttu teinud Vikerraadio ja Kuku raadio. Ettevõtmine on kajastamist leidnud nii külauudiste, elamuste kui ka Kanada eestlaste internetiportaalis. Suitsusauna poolt õhutas hääletama Võrumaa Mooska portaal.
Läinud kolmapäevast kuni esmaspäeva keskööni hääletas Eesti asjade poolt 741 huvilist. Esimese hääletusvooru võitis suitsusaun, kogudes 264 häält, mida oli kogusummast koguni 35,6%.
Välja langesid Venemaa transiit – 0,7%, kasvuhormoon – 1,5% ja Facebooki kommuunid – 3,8% toetajaid. Nüüd tulevad mängu kolm uut konkurenti.

Looduskaamerad – kuus miljonit huvilist

Kotkakaamera, metsseakaamera, kurekaamera, hülgekaamera… Need otse loodusest pilti edastavad kaamerad on saanud Eesti pärisosaks. Pole haruldane siseneda kontorisse, kus asise töö kõrval kostab arvutist metssigade ruigamist või linnukeste sädinat.
Kui veebiportaali Looduskalender toimetaja Gennadi Skromnov pani kuus aastat tagasi Otepääl tööle esimese talilinnukaamera, ei osanud ta arvatagi, milline laviin liikuma hakkab. Praegu on Eesti looduse veebikaameratel kuni 60 000 külastajat päevas ja aastane külastajate arv kuue miljoni ringis.
Skromnov ise säilitab tagasihoidlikkuse ja vähendab oma rolli, kuis oskab. Pigem kiidab koostööpartnereid, loodusemeest ja fotograafi Arne Aderit ning Urmas Letti Eesti hariduse ja teaduse andmesidevõrgust EENet. Vaid koostöö on suutnud luua maailmas aina enam tähelepanu pälviva looduskaamerate võrgustiku, rõhutab Skromnov.
Enamik tööd kaamerate käivitamisel ja käigus hoidmisel on tehtud vabatahtlikult. „Kotkaid ja metssigu pidi igapäevaselt toitma, toitu varuma ja kõiki neid asju on tehtud priitahtsi,” mainib Skromnov. Ta peab oluliseks, et kolm aastat tagasi kolis seni Kanadas tegutsenud loodussõprade foorum hoopis Looduskalendri internetikeskkonda. Tänu foorumile ei jää ükski looduskaamerates toimuv sündmus tähelepanuta, kuna selle fikseerivad kohe tuhanded huvilised. Väga palju inimesi vaatab meie looduskaameraid näiteks Saksamaal, Soomes, Poolas ja Hollandis.
Seakaamera on kogunud vaatajaid ligi 150 maailma riigist. Kaamerat tutvustava artikli ilmumine Komsomolskaja Pravdas tõi Eesti sigu vaatama Venemaa huviliste hordid.
Kotkaklubi kotkaekspert Urmas Sellis aga meenutas, et kotkakaamera aitas paljastada ühe röövraie, sest linnuhuvilised kuulsid otse-eetris mootorsaagide hääli. „See uudis tegi maailmale ringi peale ja jõudis ka Austraaliasse,” rõõmustab Sellis.

Lauamäng „Mees, kes teadis ussisõnu”

2009. aasta lõpul ilmunud ussisõnade lauamängust on saanud Eesti mängumaailma hitt, seda on müüdud üle 10 000. Nüüd on turul ka mängu lisa „Rehepapp”.
Andrus Kiviräha ja Asko Künnapi koostööst sündinud raamatupõhised mängud kannavad eneses nii eestluse aadet kui ka nuripooli, pakuvad kivirähalikku künismi ja muigelsuiseid mänguelamusi. „Oleme valmis päevaks, mil ussisõnade raamat tõlgitakse soome või inglise keelde, et siis kohe turule tuua ka soome- või ingliskeelne ussisõnade mäng,” rääkis Priit Itsok, mängu üllitanud mängukirjastuse Revaler asutaja.

Laul „Mis maa see on”

Kolmteist aastat tagasi, 1998. aastal näidendi „Mahtra sõda” tarvis sündinud Siiri Sisaski laul Peeter Volkonski sõnadele oli tänavuse koolinoorte peo suurim elamus ja enim hinge minev esitus.
Juba laulupeojärgsel ööl kogus „Mis maa…” esitus ühendkooride saatel Youtube’is kümneid tuhandeid vaatajaid ja kiitjaid. Väliseestlased tõlkisid kiirelt selle sõnad ka inglise keelde. Nüüd on laulu internetis vaadatud ligi 100 000 korda.

Sel nädalal hääletusel:
Uued tulijad
1. Looduskaamerad
2. Lauamäng „Mees, kes teadis ussisõnu”
3. Laul „Mis maa see on”

Vanad olijad
4. Gümnaasiumi lõpukirjand (4% häältest eelmises voorus)
5. Pikaldane meel ja jonn (5,5%)
6. Koduküpsetatud leib (8,1%)
7. Lodi (8,5 %)
8. Vana Tallinn (12,3%)
9. Künnivõistlus (20%)
10. Suitsusaun (35,6%)

Tähtsad kontaktid
Eesti asjade pakkumiseks ja hääletamiseks:
www.epl.ee/eestiasi
Pakkumiseks ka:
e-kiri: rein.sikk@epl.ee
tavakiri: Tallinna 15, 44306 Rakvere
telefon: 322 3487