Eesti asi: Kas punklaulupidu on eestim kui rahvaraamatukogu?
Eesti asja otsimine paisub kui sügisene kõrvits. Internetihääletusel on antud ligi 2000 häält, peale selle tehtud ligi 150 ettepanekut asjade kohta. Eesti Päevalehe artikleid Eesti asja 2011 teemal on veebis loetud üle 7000 korra. Facebooki fännikülge „Eesti asi 2011” on külastatud ligi 23 000 korda, peale Eesti on seal fänne ka Soomest, Ameerikast, Iirimaalt, Suurbritanniast, Norrast, Itaaliast ja Austraaliast.
Alates läinud kolmapäevast kuni esmaspäeva keskööni anti Eesti asjade poolt 1180 häält. Vooru võitis ülivõimsalt looduskaamera, mis kogus 811 häält ehk 68,7%!
Välja langesid gümnaasiumi lõpukirjand – 1,2% toetajaid, lauamäng „Mees, kes teadis ussisõnu” – 1,5 % ning pikaldane meel ja jonn – 1,8%.
Uued kandidaadid on siin.
Raamatukogu – tugi hingele
Kui Eestis oli rikas aeg, arvati, et raamatukogud kaovad. Kitsas aeg on rahvaraamatukogu tähtsuse, eriti külakogukonnas, taevasse tõstnud ja paiga asendamatuks muutnud. Mitte üksnes raamatute laenutamiseks.
„Poes petetakse, ametiasutuses ülbitsetakse, raamatukogusse tulles tunned ennast siin oodatuna ja sind kuulatakse ära,” sellised mõtted saatis Hulja raamatukogu töötaja Kaidi Kalle.
„Raamatukogu on meie riigis peaaegu ainus koht, mis on veel tasuta, ja seda kasutavad-külastavad kõik sotsiaalsed grupid, külajoodikust vallavanemani” lisas Ille Riisk Kõo raamatukogust.
„Ajal, kui inimene jääb aina rohkem oma muredega üksi, on ju mõnus teada, et kuskil on oaas, kus teda alati oodatakse,” leidis Maris Paas Vaimastvere raamatukogust.
Üks tagasihoidlik raamatukoguhoidja Võrumaalt aga kirjutas: „Kui külas on kaks asutust – kauplus ja raamatukogu –, siis raamatukogu juhataja peseb pesu, mõõdab vererõhku, prindib, paljundab, aitab täita kõikvõimalikke dokumente ja avaldusi, kuulab ja annab nõu, tellib arvuti teel fotosid, võtab enda juurde kohustuslikule tööle seadusega pahuksis olevaid lapsi ja isegi täiskasvanuid, jagab kasutatud riideid, korraldab üritusi, näitusi, väljapanekuid ja laenutab raamatuid, teeb raamatute kojukannet. Kui veel ahiküte majas – siis muretseb puud, paneb riita, kütab ahjud…”
Eesti esimene rahvaraamatukogu asutati 1860. aastal Viljandimaal Tarvastus. Praegu on Eestis 557 rahvaraamatukogu, milles on 11,5 miljonit teavikut. Rahvaraamatukogu lugeja on iga kolmas eestimaalane, neljandiku lugejatest moodustavad lapsed. Raamatukogusid külastatakse aastas 6,5 miljonit korda. Neis töötab 1318 raamatukoguhoidjat, kellest staažikamate staaž ulatub üle poolesaja aasta. Teada on pered, kes on pidanud külas raamatukoguhoidja ametit põlvkonniti.
Teatetants – ilmaime
Tantsujuht Kalev Järvela pöörane idee teha Eestile lakkamatu rahvatantsuga ring peale sai teoks tänavu 20.–28. augustini ja teenis nii osalejatelt kui ka pealtvaatajatelt üksnes ülivõrdes hinnanguid. Eks hinnang kogu ilmas ainulaadsele sündmusele oli seegi, et üks noorpaar otsustas veeta oma pulmaöö just teatetantsides. Rääkimata ligi seitsmekümnest meediakajastusest. Teatetantsijaid oli ligi seitse tuhat.
Punklaulupidu ruulis taas
Pungikassika koorilauludena esitamine tõi Rakverre tänavu kokku ligi kümme tuhat sulelist ja karvast nii ette laulma kui ka kaasa laulma ning teenis lõpuks kogunisti Läänemere linnade liidu kultuuripreemia. Üllar Saaremäe sürreaalselt hullumeelne idee kesk masu järellaineid kogub tuntust kaugemalgi kui väge täis Rakveres. Ainuüksi „Mama anarhia” ühendkoorilaulu on internetist vaadatud üle 300 000 korra.
Sel nädalal hääletusel:
Uued tulijad
1. Rahvaraamatukogu
2. Teatetants
3. Punklaulupidu
Vanad olijad
4. Lodi – 1,9% hääli eelmises voorus
5. Vana Tallinn – 2,5%
6. Laul „Mis maa see on” – 3,7%
7. Kodusküpsetatud leib – 4%
8. Künnivõistlus – 4,8%
9. Suitsusaun – 9,7%
10. Looduskaamerad – 68%
Tähtsad kontaktid
Eesti asjade pakkumiseks ja hääletamiseks:
www.epl.ee/eestiasi
Pakkumiseks ka:
e-kiri: rein.sikk@epl.ee
tavakiri: Tallinna 15, 44306 Rakvere
telefon: 322 3487
