Eesti diplomaadid jõudsid Süüriasse rattureid otsima
Eesti Päevalehele teadaolevalt ületasid kaks Eesti diplomaati, kes olid saadetud Liibanoni röövitud rattureid otsima, üleeile Liibanoni ja Süüria piiri ja proovivad nüüd eestlaste leidmiseni jõuda Süürias viibides.
Süürlased lasid neil piiril formaalsuste pärast oodata kuus tundi: kella 11–17.
Liibanoni-poolsed menetlejad aga vältivat Süüriasse minekut, kuna situatsioon pealinnast Damaskusest väljaspool on väga ebakindel.
Neli röövijat, kelle Liibanoni võimud on kinni võtnud, ei olevat aga mingeid ütlusi andnud.
Eile varahommikul teatas Liibanoni uudisteportaal Lebanon Files, et rühmitus, mis on eestlaste röövi Liibanonis omaks võtnud ning nimetab end Taassünni ja Reformi Liikumiseks, saatis neile uue e-kirja. Saadetud kirjas teatab rühmitus, et eestlased on elus ja hea tervise juures, ning nõuab lunaraha.
Kiri saabus õhtul
Väljaande peatoimetaja Rabih Haber ütles, et kiri saabus üleeile hilisõhtul kell üksteist. „Teavitasime sellest kirjast kohe ka julgeolekujõude ja konsulteerisime nendega. Nemad andsid teate avaldamiseks kohe rohelise tule,” ütles Haber.
Peatoimetaja arvates on rühmituse eesmärk raha saamise asemel pigem jälgede segamine. „Kui mingi grupp tahab saada raha, siis esitatakse nõudmised, mida on ka võimalik täita. Öeldakse, kes, kui palju ja kuhu peab raha andma,” ütles ta.
Liibanoni julgeolekujõud ise loobusid lunarahanõuet kommenteerimast. Eesti välisministeerium teatas, et Liibanoni õiguskaitseorganid võtavad teadaannet tõsiselt, kuid praeguseks hetkeks ei ole mingit kinnitust, kes ja mis motiividel on tegelikult selle teadaande saatnud.
Teada pole ka see, kas e-kirjas esitatud väited on tõesed.
„Paraku peame tõdema, et kirjas esitatud väited ei ole mingilgi moel tõendatud. Päeva lõpuks võib öelda, et sellise kirja võib igaüks saata,” rääkis välisminister Urmas Paet, kes peab õigeks Liibanoni julgeoleku otsust lubada kiri avaldada. „Selles mõttes ei näe ma probleemi, sest praegusel ajal tuleb kõiki infokilde võtta väga tõsiselt.”
Paeti sõnul saab kirjaga peale hakata nii palju, et Liibanoni julgeolekuteenistused saavad asuda uurima, kust teade tuli. Ühtlasi tõdes ta, et kirja päritolu on raske kindlaks teha, sest seda on väga lihtne varjata. Samuti tuleb välisministri sõnul vaadata, kuidas kirjas sisalduv sobitub üldisesse pilti, mis on viimase kahe nädala jooksul infokildudest loodud.
Seda, et kiri on mõeldud pigem jälgede segamiseks ja julgeolekujõudude segadusse ajamiseks, arvas ka Eesti Päevalehega vestelnud Liibanoni julgeolekujõududele lähedal seisev allikas. „Mina ei usalda seda teadet absoluutselt,” teatas ta. Sama allikas on varem julgeolekujõudude siseinfole viidates avaldanud arvamust, et eestlaste röövimise taga on Süüria režiimi abikäsi. „Nad kas püüavad selle infoga julgeolekujõude segadusse ajada või siis lavastada mingit alternatiivset stsenaariumi selle kohta, miks ja kuidas eestlased rööviti,” rääkis ta.
Omar Nashabe, Liibanoni juhtiva ajalehe Al Akhbar toimetaja ja tunnustatud kriminaalõiguse ekspert, pidas selliseid väiteid alusetuks. „Nüüd on aeg selgelt öelda, et tegu ei ole poliitilise ega terroristliku põhjusega, vaid kuritegeliku jõugu tööga,” väitis ta. Nashabe sõnul jätkuvad Liibanonis eestlaste röövijate otsingud. „Ent probleem on selles, et julgeolekujõud ei tea enam, kust röövleid otsida. Nende info on ammendatud.”
Seda, et Liibanonis toimuv vanglamäss eestlaste otsingute ulatust kahandaks, Nashabe ei arva. „Ka julgeoleku keskkomitees arutati eile eestlaste otsinguid. Seega ei saa öelda, et ei tehtaks pingutusi,” lausus ta, kuid lisas, et kolm tuhat mässavat vangi tähendab seda, et vanglakriisi ei saa jätta teisejärguliseks.
