Eesti ei ole eurovõltsijatele eriti atraktiivne
Jako Salla justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonnast märkis uuringus „Euro kasutuselevõtt ja kuritegevus“, et eeldatavalt kasutatakse Eestis võrreldes paberrahaga proportsionaalselt enam münte, mis on võltsijatele vähematraktiivsed, vahendas Delfi.
Euroga liitunud riikide kogemused võltsraha osakaalu muutuste suhtes on olnud erinevad, Slovakkias näiteks kasvas võltsitud eurode avastamine liitumisjärgsel aastal kaheksa korda, kuid jäi sellest hoolimata Euroopa keskmisele alla.
Eesti atraktiivsust võltseurodega tegelevatele kuritegelikele gruppidele vähendavad turu väiksus ning sularaha väike osakaal rahakäibes, sest enam kasutatakse elektroonilisi kanaleid.
Salla toob uuringus välja, et kuigi eurosid võidakse võltsida väiksemates riikides, nagu paar aastat tagasi Leedus ja Bulgaarias, püütakse võltsraha käibele lasta eelkõige siiski suurtel turgudel nagu Prantsusmaal ning Hispaanias.