Eesti ei ole seni ühegi ukrainlase varjupaigataotlust rahuldanud

 (59)

sisepõgenike olukord Ukrainas
Kristina Kallas (paremal) annab koos vabatahtlik Tania Likovaga Zaporižžja linnas üle eestlaste humanitaarabi ehk ravimeid.Foto: Kadri Ibrus

54 Ukraina kodanikku on esitanud tänavu Eestile varjupaigataotluse, kuid ükski pole seda saanud. Tegemist on Ida-Ukrainast sõja eest põgenejatega.

Olukorra tõsidust näitab kasvõi see, et veel eelmisel aastal ei tulnud Ukraina kodanikelt ühtegi rahvusvahelise kaitse taotlust. Sellest hoolimata pole Eesti riik tänavu ühelegi ukrainlasele pagulase staatust andud. Ametlik selgitus on, et taotleja pole tulnud konkreetsest relvakonflikti piirkonnast.

1. detsembri seisuga on politsei- ja piirivalveamet (PPA) lükanud tagasi kolm taotlust ja lõpetanud kuue menetluse. Ühtegi taotlust pole rahuldatud. „Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel hinnatakse kõigepealt, kas inimene on pagulane. Ehk hinnatakse võimalikku tagakiusu ohtu rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast,” selgitas PPA migratsioonibüroo välismaalaste talituse juhataja Liis Valk.
Edasi lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel
Tutvu maksevõimalustega >>
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare