Eesti ekspertide tehnika eurode võltsimist tõendada ei suuda

Politsei ja pangad võivad küll võltsimiskahtlusega eurorahatähti ja -münte avastada, kuid päris kindel võltsingus saab olla alles siis, kui teaduslik ekspertiis valeraha tõendab.

Paraku tuleb välja, et juba poole aasta pärast euro kasutusele võtta plaanival Eestil puuduvad aparaadid, millega siin uue raha võltsimiskahtlusi kinnitada.

Valeraha juhtumite ekspertiisi teeb Eesti kohtuekspertiisi instituut (EKEI). Asutuse direktor Üllar Lanno tõdes, et eriti suur häda on praegu müntide võltsimisjuhtumite kindlakstegemisega, kuna selleks sobivad masinad puuduvad sootuks. „Eesti 20- ja 50-sendist ning ühekroonist naljalt keegi võltsima ei lähe. Ja senimaani pole me pidanud müntide ekspertiisi tegema,” tunnistas Lanno.

Kuid peaaegu väärtusetu Eesti metallraha kõrval on euromüntidel hoopis teine kaal. „Iga 4000 kaheeurose mündi kohta on liikvel üks võltsitud münt,” tõi EKEI juht näite euroala riikide statistikast. „Sellega seoses on meil vaja soetada kaks uut masinat, et kindlaks teha võltsitud euromünte,” lisas ta.

Üsna hiljuti saatis Lanno rahandusminister Jürgen Ligile taotluse oma sõnul hädavajalike masinate soetamiseks vajaliku 800 000 krooni leidmiseks EKEI-le. Samal ajal on valitsus võtnud seisukoha, et erakorralisi asutuste rahataotlusi, mis tulenevad eurole üleminekust, ei rahuldata. Justiitsministeerium, millele EKEI ametlikult allub, on juba mõista andnud, et lähtub sellest valitsuse seisukohast, ning otse Ligi poole pöördumine paistab viimase abinõuna.

Rahandusministeerium andis aga mõista, et neil raha eraldamisega kiiret pole. Ministeeriumi pressiesindaja Livia Kulm teatas ainult seda, et pöördumisele vastamise tähtaeg on 18. juuni.