Eesti elamislubadega soomlased ja rootslased petsid kaupa välja
2011. aastal hakkas politsei uurima petuskeemi, millega üks Soome kodanik aitas oma rahahädasse sattunud kaasmaalastel petmise eesmärgil hankida Eesti elamisload. Välismaalased ostsid Eestis järelmaksuga kaupu ja jätsid nende eest hiljem tasumata.
Prokuratuuri materjalidest selgub, et lugu sai alguse 2010. aasta augustis, kui ühe Mustamäe korteri üürilepingut võltsiti ning kokku seitse Rootsi ja Soome kodanikku said Tallinnas sissekirjutuse ning õiguse omandada Eesti elamisluba ja isikutunnistus. Kõiki neid ühendas üks ühine joon: nad olid sattunud majanduslikku kitsikusse.
Need inimesed oli Soomes üles otsinud üks kohalik mees, kes oli uurimise andmeil ka kogu skeemi organiseerija. Eesti dokumentide alusel käskis soomlane oma uutel tuttavatel osta Tallinnas järelmaksuga asju, mille nad pidid talle edasi andma, ja lubas pärast asjade müüki neile vaheltkasu.
Skeem oleks võinud veel pikalt kesta, kuid pärast korteriomaniku surma avastasid pärijad, et korterisse on sisse kirjutatud mitu neile täiesti võõrast inimest, ja tegid politseisse avalduse, mille põhjal alustati 2011. aastal kriminaaluurimist.
Prokuratuuri pressiesindaja Arno Põdra sõnutsi on uurimine praeguseks jõudnud niikaugele, et skeemis osalenud kuut Soome ja Rootsi kodanikku puudutav menetlus jätkub, kuid juhtumist on eraldatud 50-aastase Tallinna taksojuhi süüasi.
Taksojuht võltsis allkirja
Taksojuhi roll oli korteri üürilepingul allkirja võltsimine ning soomlaste ja rootslaste Mustamäe linnaosavalitsusse sõidutamine. Tema väitel oli korteriomanik üüriliste võtmisega nõus, kuid ei kirjutanud ise lepingutele alla, sest oli liiga haige. Sellest ei teadnud taksojuht väidetavalt midagi, et sissekirjutuse põhjal välja antud Eesti dokumente on kavas kasutada kelmuse korraldamiseks.
Taksojuhi kriminaalasi lõpetati, sest tema süü oli väike, ta oli varem kriminaalkorras karistamata ja tema käitumine viitas prokuratuuri arvates sellele, et edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnevate kohustuste määramisest.
Talle määrati kohustus teha sada tundi üldkasulikku tööd ja hüvitada kriminaalmenetluse kulud 640,80 eurot.
Seda, kui palju kahju välismaalased oma järelmaksudega siinsetele firmadele põhjustasid, ei ole prokuratuuri esindaja Põdra sõnul veel võimalik täpselt öelda, sest menetlus käib. „Seni teadaolevalt ei ole tegemist väga suurte summadega,” kinnitas Põder.
