Eesti Energia loodab prügiveo hinna jäätmepõletusjaama abiga alla lüüa
Eesti Energia tegi juuni lõpus Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele ettepaneku sõlmida leping linna olmejäätmete suunamiseks loodavasse Iru jäätmepõletusjaama. Elektrijaama uus osa, mille jaoks juulis ehitusleping sõlmitakse, peaks valmima 2011. aasta lõpuks ja katma kolmandiku Tallinna küttevajadusest.
Linnaga kokkuleppele jõudes tahab energiafirma pikemaks ajaks paika panna ka jäätmete lõppkäitlusteenuste hinnad ja soojusenergia müügihinna. „Madal väravatasu ning tõhus soojuse ja elektri koostootmine kohalikust kütusest võimaldavad alla suruda jäätmekäitluse ja soojusenergia hinnatõususurvet Tallinna elanikele,” seisis kirjas.
EE Taastuvenergia ettevõtte direktor Ando Leppiman selgitas, et nende pluss on jäätmekäitlustasu hinnatõusu vältimine. „Kui jäätmeid endistviisi ladestada, suureneb hind ainuüksi saastetasu kasvu tõttu,” sõnas ta. Kui tänavu tuleb tonni jäätmete ladestamise eest maksta 157 krooni maksu, siis 2015. aastaks juba 467 krooni.
Kaugkütte lõpphinda firma ise määrata ei saa. Iru jaamast liigub soojusenergia Tallinna kaugküttevõrku ja selle omanik Tallinna Küte müüb soojust otse klientidele enda kehtestatud hinnaga.
Iru jaama küsimustega tegelev abilinnapea Deniss Boroditš viibis puhkusel ega kommenteerinud Päevalehele läbirääkimisi. Linna keskkonnaameti esindaja sõnul ei ole Eesti Energiaga veel kohtutud, mistõttu plaanidest on vara rääkida. Teema võetakse taas päevakorda augusti alguses, mil lõpeb linna kollektiivpuhkuse periood.
Hind sõltub paljust
Eesti jäätmekäitlejate liidu tegevjuht Margit Rüütelmann märkis, et kui linn peaks määrama Iru põletustehase Tallinna jäätmete käitluskohaks, siis tuleb seda otsust täita. Siiski on alati võimalikud ka muud, põletamisest eelistatumad käitlemisviisid, näiteks jäätmete vältimine, korduskasutamine ja ringlussevõtt.
„Eeldame, et konkurentsivõimeline hind põletustehases peab olema madalam kui ladestushind ning hinnavahe peab võimaldama kompenseerida ka täiendavad transpordikulud,” ütles Rüütelmann ja lisas, et lõplik prügiveo hind sõltub paljudest muudestki teguritest, mitte vaid käitlustasust.
Põletamine ja ladestamine ühes hinnas
•• Jäätmefirmale Veolia Keskkonnateenused kuuluva Tallinna Prügila juhatuse liige Allan Pohlak rääkis, et jäätmete põletamine energia saamiseks ei pruugi olla odavam kui ladestamine.
•• „Maailmapraktika näitab, et jäätmepõletamine on kallim või samas hinnas ladestamisega. Näiteks Taanis konkureerivad prügilad jäätmepõletustehastega, nii nagu meil kütusetanklad omavahel, ja vedajad vaatavad, kellel on odavam hind,” sõnas ta.
•• Teiseks nimetas Pohlak, et Eestis tegeldakse juba praegu jäätmetest kütuse tootmisega. Nii tekib küsimus, kas tehase jaoks jääb turule piisavalt jäätmeid.
•• EE Taastuvenergia ettevõtte direktor Ando Leppiman lükkas kahtluse ümber, öeldes, et Eestis aastas 220 000 tonni jäätmeid vajaval jaamal ei tohiks toormest puudust tulla.
