„Konkreetset summat, mis kulus börsilemineku ettevalmistusele, ei ole võimalik välja tuua, sest mitmed kulud, mis tehti näiteks riskide analüüsimisel ja õigusliku auditiga seoses, on äriettevõtte arengu seisukohalt vajalikud ning andsid ettevõttele lisaväärtust,” lausus Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik.

Ta lisas, et enamik esmase avaliku aktsiaemissiooniga (IPO) seotud kulusid olid tingimuslikud ja sõltusid emissiooni toimumisest. „Kuna seda (aktsiate avalikku müüki – toim) ei tule, siis jäävad ka kulud tunduvalt väiksemaks,” sõnas Kaasik.

Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive paotas Delfiga rääkides pisut rohkem ust ning nentis, et börsilemineku kulude lõplik suurusjärk on kümnetes miljonites kroonides. Sealjuures kõige suuremad kulutused tehti õigus- ja majandusanalüüsile.

Eesti Energia finantsnõustaja oli IPO korraldamisel Lexicon Partners, kavandatud emissiooni korraldajad olid Deutsche Bank ning SEB Enskilda. Aktsiamüügi korraldamisse olid kaasatud ka Citigroup ja Swedbank.

Juriidilist nõu ostis Eesti Energia advokaadifirmadelt Slaughter & May, Raidla Lejins & Norcous ning Davis Polk & Wardwell. Lisaks nõustasid kavandatud IPO korraldajat Deutsche Banki advokaadibürood Freshfields ning Tark & Co. Audiitoriteenuseid ostis Eesti Energia PricewaterhouseCoopersilt.

Lobitööks palkas energiafirma Londoni PR-firma Pelham Bell Pottinger ning Corpore Eestist.

Rahandusminister Jürgen Ligi hinnangul on kümnete miljonite kroonideni ulatuv hinnalipik esmase aktsiaemissiooni ettevalmistamisel loogiline.