Eesti euroametnikud jäid eesistumisel saavutatuga rahule

 (44)

Jüri Ratas on rahul. Eesti eesistumine möödus tema hinnangul igati edukalt, eriti võib rahul olla digivaldkonna edusammudega.
Jüri Ratas on rahul. Eesti eesistumine möödus tema hinnangul igati edukalt, eriti võib rahul olla digivaldkonna edusammudega.Foto: Tauno Tõhk / riigikantselei

Eesti eesistumise viimane ülemkogu istung möödus varasematest kirglikumalt, sest Donald Tusk tahtis riigijuhid rändekvootide üle vaidlema panna.

Reede pärastlõunal lõppes Brüsselis järjekordne Euroopa Liidu ülemkogu istung. Eestile oli see viimane kord olla Euroopa riigipeade kohtumisel tähelepanu keskpunktis, sest juba poole kuu pärast saab pooleaastane Eesti eesistumine läbi.

Eesti riigiametnike diplomaatiline, korralduslik ja poliitiline suurteos pidi saama ülemkogu istungil kena lõpudiplomi ning pani pilku heitma ka püstitatud eesmärkide täitmisele. Lõpu algust tähistas juba nädala keskel eurokvartali südames toimunud jõulusimman, mis lõbusast meeleolust hoolimata kandis endas ka tähtsa ja särava poliitilise perioodi lõpust tulenevat kurba nooti.

„Enne eesistumist pidasin Eesti suurimaks väljakutseks seda, et kuue kuu pärast oleks Euroopa Liit senisest ühtsem, tugevam ja turvalisem. Ka kindlam järgmisele generatsioonile. Ma loodan, et nüüd saame öelda, et nii ka läks,” sõnas peaminister Ratas ülemkogule saabunud Eesti ajakirjanikele.

Üldiselt on Brüsseli institutsioonides eesistumisega rohkem ja vähem seotud eestlased seisukohal, et Eesti sai brittide peatse euroliidust lahkumise tõttu ootamatult pool aastat varem sülle kukkunud eesistumisega hästi hakkama.

Samal teemal:

„Me saime tublisti hakkama. Täitmata eesmärke jäi vähe,” sõnas Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures Kaja Tael. Tema kinnitusel sai Eesti hästi hakkama eesistumise korraldusliku poolega ja vedas edukalt ka laual olnud poliitilisi teemasid.

Eesti EL-i alalise esinduse asejuht Clyde Kull tunnustas tehtut ja märkis, et teisedki riigid hindavad Eesti saavutusi. „Ma arvan, et üks põhjus oli see, et me olime väga hästi valmistunud. Nähakse, et eesistujal on ambitsioon ja soov ise palju ära teha ning on saavutatud ka liikmesriikide poolne tahe tulemusteni jõuda,” sõnas ta.

Vastuolud ei lasknud lahenduseni jõuda

Peaminister Jüri Ratas tõi nii riigikogu ees kui ka neljapäeval Brüsselis digitaalse eesistumise teemalisel konverentsil esile, et paraku jäi Eestil püstitatud eesmärkidest täitmata audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis kokkuleppele jõudmine. Ent selles vallas oligi keeruline lahendust leida, sest liikmesriikidel on väga erinevad seisukohad. Samal ajal on kategooriliste seisukohtadega riikide seas suudetud arvatust paremini üksmeelt leida puhta energia paketis, mida hakatakse ministrite tasemel tõsisemalt arutama esmaspäeval.

Loe veel

„Eesti on eesistumisega väga hästi hakkama saanud. Korralduslikus mõttes on Eesti töö olnud suurepärane ja ka sisuliselt on kõikide digitaalsete failidega edasiminek olnud märkimisväärne. Minule eriti südamelähedased on geoblokeeringu kaotamine ja e-kaubanduse edendamine. Ka käibemaksu ettepanekus kokkuleppele jõudmine on oluline. See lihtsustab oluliselt Eesti väikeettevõtjate tegutsemist EL-i turgudel. Ka nendes failides, kus kokkuleppele pole veel jõutud, on edasiminek olnud märkimisväärne,” lausus Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip, kes nägi Eesti eesistumist komisjoni esindajana ja partnerina kõrvalt.

Peaminister Ratas kuulab Slovakkia peaministri Robert Fico juttu. Slovakkia, Poola, Ungari ja Tšehhi on panustanud 35 miljonit eurot Aafrika usaldusfondi, mis viib migratsiooniga võitlemise Euroopast Liibüa rannikule. Kriitikud näevad selles sammus püüdu end kohustuslikest rändekvootidest vabaks osta. Foto: Tauno Tõhk / riigikantselei

Brüsseli ülemkogu istung ei möödunud Eesti ja peaministri jaoks just liiga kergesti. Riigijuhid võtsid arutada nii Euroopa sõjalise koostöö PESCO küsimuse, mida võib pidada üheks Eesti eesistumise suureks edusammuks, kui ka keerulised teemad nagu Brexit ja ränne.

Vahetult enne ülemkogu kogunemist kirjutas Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk riigipeadele saadetud kutses, et Euroopa migratsiooniküsimuses on kvootide rakendamine liikmesriike lõhestanud ja seetõttu ka ebaefektiivseks osutunud. Selline julge sõnastus oli paljudele liikmesriikidele üllatav.

Uus liidrite meetod

Tusk tahtis seda arutada uue „liidrite päevakorra meetodi” järgi, kus liikmesriikide vaheline arutelu toimus vabamas õhtusöögi vormis, ilma et eesmärk oleks olnud EL-ile omaseks saanud konsensust leida. Tusk tahtis riigijuhid kirgi kütva teema üle tuliselt vaidlema panna, et liikmesriikide positsioonid selgemini välja joonistuksid. Selline formaat annab riigijuhtidele võimaluse rääkida vabamas vormis üldistest poliitilistest suundadest, ilma et peaks keskenduma paberile pandud seisukohtade jäigale kaitsmisele. Tuski eesmärk polnudki jõuda kiirelt kokkulepete või lõppjäreldusteni, vaid tuua selgust, mille pinnalt oleks hea märtsis või juunis kokkuleppeid saavutada.

Riigijuhtide õhtusöök kestis üle viie tunni ja lõppes kell pool üks öösel.

Rändekriis on oma olemuselt juba liikmesriike lõhestav. „Majandusküsimustes jaguneb Euroopa põhja ja lõuna vahel, aga migratsiooniküsimuses ida ja lääne vahel,” sõnas Tusk enne ülemkogu. Kuigi riigipead arutasid asja elavalt, toimusid kirglikumad vaidlused rändeküsimuste üle juba esmaspäeval riigijuhtide EL-i nõunike kohtumisel.

Riigijuhtide õhtusöök kestis üle viie tunni ja lõppes kell pool üks öösel. Olulise teemana tulid kõne alla ka Venemaa-vastased sanktsioonid, mida käsitleti kohe õhtusöögi alguses. See arutelu venis oodatust pikemaks, sest paljud liikmesriigid tahtsid sanktsioonide kohta oma arvamust väljendada. Kuigi kõlas ka seisukohti, et sanktsioonid on oma aja ära elanud ja Venemaa majandus on nende kiuste kohanenud, ei leitud probleemile ühtegi paremat lahendust. Tusk lõpetas vaidluse kiirelt ja langetati üksmeelne otsus: sanktsioone tuleb pikendada.

Korralduslikus mõttes on Eesti töö olnud suurepärane ja ka sisuliselt on kõigi digitaalsete failidega edasiminek olnud märkimisväärne.

Vaidlustest hoolimata tehti kahepäevasel ülemkogul ka hulk otsuseid: Göteborgi sotsiaaltippkohtumisel kokkulepitud punktid tehti ametlikuks, julgustati liikmesriike ja komisjoni tegema suuremaid samme üleeuroopalise kultuuri ja hariduse koostöö süvendamiseks ning kiideti heaks Pariisi kliimatippkohtumisel kokkulepitu. Selle järgi peab EL võtma ülemaailmsetes kliimaküsimustes suurema liidrirolli.

Reede hommikul otsustasid EL-i juhid, et Brexiti kõnelustel liigutakse Londoniga läbi rääkides teise faasi, kus hakatakse kokku leppima brittide ja EL-i vahelisi tulevikusuhteid. Oluline kohtumine toimus ka euroala riikide vahel. Kohtumisele olid kutsutud ka kõik teised liikmesriigid peale Suurbritannia ja seal arutati, kas Euroopa rahaliit vajab täiendamist.

Sisuliselt toimus vaidlus kahe koolkonna vahel, kus ühel pool seisavad riigid, kelle hinnangul võib rahanduspoliitikat samamoodi jätkata, sest eurokriisiga saadi edukalt hakkama. Neile oponeerivad riigid, kes tahaksid järgmiseks kriisiks paremini valmis olla ja seetõttu suuri muudatusi teha. Selles kahe koolkonna vaidluses praegu mingit kokkulepet ei paista. Eesti esindab pigem seisukohta, et radikaalseid muudatusi pole vaja.

Võida reis Toscanasse Eesti
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare