„Eesti Pank on koos Soome rahapajaga teinud viimasel neljal kuul tehnilisi ettevalmistusi Eesti euromüntide tootmiseks ja selle üheks osaks oli proovimüntide tootmine. Nüüdseks on tehnilised ettevalmistused lõppenud ning müntide kujundus on viimistletud selliseks, et nende tootmisega saame alustada järgmisel nädalal," ütles Eesti Panga sularaha- ja turvaosakonna juhataja Rait Roosve Eesti Panga vahendusel.

Eesti Pank hakkab kommertspanku varustama Eesti euromüntidega alates septembrist, rahavedusid aitab turvata politsei- ja piirivalveamet.

Eesti euromündi rahvuslikul küljel on kujutatud Eesti kontuur. Euromündi rahvusliku külje kujunduse autor on Lembit Lõhmus, kes võitis 2004. aastal korraldatud kujunduskonkursi. Kujundusvõistlusele esitatud 134 tööst valis ekspertidest koosnev žürii 10 tööd, mis pandi telefonihääletusele. Nädala väldanud hääletusel anti 45 453 häält, kõige enam sai 12 482 häält kogunud Lõhmuse kujundus.

Eesti kontuur on 1- ja 2-eurosel mündi pinnast kõrgemal (positiivne) ja kontuuril on kajastatud ka Eesti reljeefi. Väiksematel müntidel on Eesti kontuur mündi pinnast madalam (negatiivne) ja euro sendimüntidel pole kujutatud Eesti reljeefi.

Erinevus on ka 1- ja 2-eurose vahel: 2-eurosel on kujutatud Eesti põhjapoolseim äärmuspunkt Vaindloo saar ja läänepoolseim äärmuspunkt Nootamaa saar (laid), mis koos maismaapiiril paiknevate Naha lähedal asuva lõunapoolseima ja Narva linnas asuva idapoolseima äärmuspunktidena kajastavad Eesti maismaa territooriumi ulatuvust ilmakaarte suhtes. Seda ulatuvust ei ole kajastatud 1-eurosel.

Eesti Pank korraldas euromüntide vermimiseks 2005. aastal rahvusvahelise konkursi, mille võitis Mint of Finland.