Eesti firma tegi valmis kõikvõimsa e-paberi
Eesti firma Visitret Displays suutis pärast mitmeaastast teadustööd laboris valmis meisterdada maailma esimesed e-paberi lehed, mis ei kasuta elektrit, on ilmastiku- ja purunemiskindlad, painduvad ning suudavad muu hulgas maha mängida ka kvaliteetset videopilti.
Vähe sellest, eestlaste loodud e-paberi tootmine on odav ja sellest võib saada järgnevatel aastatel maailmas üks peamisi ekraanimaterjale. Kuigi pealtnäha kõlab see kõik tüüpilise tehnoloogiauudisena, mis võiks puudutada nooremaid ja mood-sa tehnikaga sina peal olevaid inimesi, võib tegelikkuses eestlaste e-paberist kasu saada terve inimkond.
Nii näiteks võib e-paber tulevikus asendada metallist liiklusmärke, raamatuid ja ajalehti. Lihtsatest kasutusvaldkondadest võib e-paber tulevikus oluliselt kergemaks teha kaupmeeste elu. Pabersiltide asemel võivad poed hindu näitama asuda e-paberil. See tähendab, et inimene ise ei pea hinnasiltide uuendamisega tegelema. Piisab vaid arvutis mõnest klahvivajutusest ning saalis ongi näiteks 70 000 eri tootel hinnad muudetud. Tõstku siis valitsus kas või iga päev käibemaksu või lisagu mõned müügimaksuprotsendid.
Visitret Displaysi tehnoloogiajuht Jüri Liiv lisas, et täiesti reaalne e-paberi kasutusvaldkond on ka kodumasinad, mis soovivad kuvada mingisugust infot – näiteks kella, kuupäeva, temperatuuri, aga ka seda, mis külmkapis on või millal seal midagi halvaks läheb.
Ka praegusaja kodumasinad teevad seda, ent info edastamiseks kasutatav tehnoloogia on kallis, pole ilmastikukindel ega igas olukorras kasutajasõbralik. Eestlaste loodud e-paber on täiesti elastne, silikoonist valmistatud ja imeõhukene.
Tavalise A4-dokumendi suurune tükk Visitreti e-paberit hakkab prognooside kohaselt maksma kümne euro ringis. See annab võimaluse näiteks seni 8000–9000 krooni (500–575 eurot) maksva iPadi tootmishinna vajadusel oluliselt madalamaks lasta.
Visitret Displaysi tegevjuhi Madis-Marius Vahtre sõnul muudab nende ettevõtte e-paber näiteks e-lugerid tulevikus kordades odavamaks. „Meie ekraanimaterjali baasil on võimalik toota e-lugejaid jaehinnaga 50–100 eurot või veelgi soodsamalt,” lisas Vahtre.
Praegu kasutavad iPadid ja teised moodsad tablett- ja tahvel-arvutid ekraane, mis on olulised vooluahnemad, ilmastikukartlikumad ja kõrgema tootmishinnaga, põhinedes enamikus valgust kiirgavatel tehnoloogiatel.
E-paberi olulisim tunnus on, et see ei kiirga, vaid peegeldab tagasi välisvalgust nagu tavaline paber. Valgusekiirgamine on suure energiatarbega ja see väsitab silmi.
„Viimasel ajal on ajakirjanduses juttu olnud näiteks kooliõpikute iPadiga asendamisest, kuid me ei soovi ju, et meie lapsed vaataksid terve koolipäeva valgustkiirgavat arvutimonitori. Visitreti e-paber kaotab kiirgavate ekraanide võimaliku kahjustava mõju, olles silmadele sama ohutu nagu tavalise paberraamatu lugemine,” märkis Vahtre.
Nüüdseks on turule jõudnud ka esimesed eestlaste e-paberiga konkureerivaid tehnoloogiaid kasutavad e-lugerid, kuid need ei suuda edastada videopilti ega ole ilmastikukindlad.
„E-paberi üheks oluliseks omaduseks on ka bistabiilsus, mis tähendab, et kui ekraanilt elektritoide ära võtta, peab ekraanil viimasena olnud pilt püsima jääma,” selgitas Vahtre.
Ka saab e-paberile kirjutada ja joonistada. Kõik, mis paberile kantud, jääb sinna ka soovi korral püsima. Seega vähemasti kasutamisviisi poolest sarnaneb eestlaste loodud e-paber pärispaberiga.
Kuid pole välistatud, et eestlaste e-paberist võib saada tehnoloogia, mis päästab ajalehed. Kui praegused e-lugejad suruvad ajalehtedele peale uue, pisema ja koledama formaadi, siis Visitret Displaysi loodud e-paber ei sea ekraani suurusele piire. „Põhimõtteliselt võib toota majaseinasuuruseid ekraane, iseasi, kas sel on mõtet.”
Kaks-kolm aastat lugejateni
Suure tõenäosusega tulevad esimesed eestlaste arendatud e-paberit kasutavad raamatulugejad ja ekraanid turule kahe-kolme aasta jooksul. Juba on laboris suudetud toota esimesed lihtkirjaümbriku suurused e-paberid.
Visitret Displays OÜ asutati 2007. aastal tehnoloogia looja Jüri Liivi ja Briti kapitalil põhineva investeerimisfirma Honey Investments OÜ algatusel. Nüüdseks on ettevõtte osanikering laienenud seitsmele, kusjuures täiendavalt on kaasatud vaid Eesti kapitali. Ettevõtet on toetanud ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.
Kuidas e-paber töötab?
•• Visitret Displays kavatseb lähiaastail turule tuua e-paberi, mille lehele kuvatakse info „pöörlevate pallide” abil. Pallid on mikromeetrise läbimõõduga. Sellise kontseptsiooni peale tuli 1980-ndatel Xeroxis töötanud Nicholas Sheridon, kes on laiemalt tuntud ka kui e-paberi isa.
•• Kuigi Xerox kulutas ligi 20 aasta jooksul e-paberi arendusele sadu miljoneid dollareid, kirjutati arenduskulud suuresti korstnasse, kuna kasutatud materjalide ja arendatud tehnoloogia baasil ei suudetud toota piisava kvaliteediga e-paberit.
•• Tartu ülikooli keemiadoktorandil, Visitret Displaysi tehnoloogiajuhil Jüri Liivil tuli aga idee, et vaha asemel võiks kasutada väga kiiresti pöörlevaid fluorplasti (PVDF-)osakesi, mis on tunduvalt paremate elektriliste omadustega kui Xeroxi kasutatud vaha. Lisaks õnnestus välja töötada tehnoloogia PVDF-i keemiliseks modifitseerimiseks.
