Eesti Gaasi suuraktsionärid on võrgust loobumise asemel valmis kohtuteeks
Reedel said peaminister Andrus Ansip ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kirja E.ON Ruhrgas Internationali peadirektorilt Peter Frankenbergilt ja Fortumi juhatuse esimehelt Per Langerilt. Nimetatud firmad on Eesti Gaasi aktsionärid ning nende kiri on ajendatud valitsusliidu algatatud ja riigikogus täna teisel lugemisel olevast seaduseelnõust, millega kohustatakse Eesti Gaasi loobuma oma ülekandevõrgust ja sellega opereerimise õigusest.
„Sellist riigi poolt esitatud kohustust loobuda ülekandevõrgust ja sellega opereerimise õigusest käsitletakse riigisiseses ja rahvusvahelises õiguses sundvõõrandamisena,” kinnitavad E.ON-i ja Fortumi juhid kirjas Ansipile ja Partsile.
Kirja lõpus antakse mõista, et asja negatiivse arengu korral pöördutakse kohtusse. „Lisame, et jätame endale võimaluse kaitsta oma õigusi,” on Frankenberg ja Langer kirjutanud.
Nad viitavad, et sundvõõrandamine on lubatud ainult juhul, kui see on vajalik ja proportsionaalne viimane võimalus, mis täidab konkreetset avalikku huvi.
Riigikontrolli hoiatus
Riigikontroll leidis veebruaris majanduskomisjonile saadetud kirjas, et püstitatud eesmärgid – suurendada energiajulgeolekut, varustuskindlust ja konkurentsi – on olulised, kuid eelnõu puudulik mõjuhinnang ei veena, et maagaasiseaduse kavandatud viisil muutmine aitab neid eesmärke saavutada. Riigikontroll hoiatas, et Eesti Gaasilt gaasivõrgu jõuga äravõtmine võib osutuda ennustatust palju kallimaks, tuua kaasa lubatust suurema hinnatõusu ja mitte tekitada Eesti gaasiturul tegelikku konkurentsi.
Kui konkurentsiamet hindab ülekandevõrgu väärtuseks umbes 25 miljonit eurot, siis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ametnike hinnangul võib võrgu müügihind ulatuda 120 miljoni euroni. „Kui gaasi ülekandehinna kinnitamisel võetaks aluseks 120 miljonit eurot, tõuseksid võrgutasud konkurentsiameti andmete põhjal tehtud riigikontrolli arvutuste kohaselt 2,42 korda. Gaasi lõpphind tarbijale tõuseks selle tulemusel umbes kolm protsenti,” kirjutas riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo.
Konkurentsi ei tekkivat
Frankenberg ja Langer leiavad, et ülekandevõrgu eraldamine ei tekita Eesti gaasiturul konkurentsi ja seetõttu on seaduseelnõu põhimõtte rakendamine vastuolus kolmanda gaasidirektiiviga. „Peale selle on EL-i ja Eesti õiguse üks peamisi põhimõtteid, et juhul kui eksisteerivad objektiivsed asjaolud, mis õigustavad investorite omandiõiguste mõjutamist, peab sellise sundvõõrandamise kohe piisavalt ja tõhusalt hüvitama. Nimetatud seaduseelnõuga ei ole sellist hüvitamist tagatud,” nendivad ettevõtte juhid ja lisavad, et Eestis valitsev regulatiivne raamistik ei ole järjepidev ega piisav ning see vähendab õiguskindlust ja gaasi ülekandevõrgu turuväärtust veelgi.
Riigikogu majanduskomisjoni esimees Arto Aas kinnitas, et teise lugemise katkestamine on äärmiselt ebatõenäoline. „Oleme vaidlused maha pidanud ja eelnõu koostamise käigus kõikide osapooltega suhelnud. Valik on langenud ja otsus on tehtud,” kinnitas Aas.
Sellegipoolest teevad Frankenberg ja Langer kirjas Ansipile ja Partsile ettepaneku kaasata läbirääkimistele ka Euroopa Komisjoni energia peadirektoraat, mis aitaks leida mõlemale poolele vastuvõetavat lahendust.
Samal ajal saatis Euroopa Komisjon möödunud reedel Partsile kirja, milles harvaesineva jõulisusega toetatakse Eesti valikuid. „Selles mõttes pole neil [Eesti Gaasi aktsionäridel] mõtet mingisugust abi Euroopa Komisjonilt otsida, sest need ongi EL-i enda gaasidirektiivi eesmärgid, mida me siin täidame,” ütles Aas. Ta viitas ka Leedust tulnud värskele uudisele, et seal samuti eraldatakse müük ja torud. „Sama teed läheb kogu Euroopa,” kinnitas Aas.
Seni vaidlustanud ei ole
Partsile ja Ansipile saadetud kiri on kummaline ka seetõttu, et Eesti Päevalehe andmeil on nii E.ON-i kui ka Fortumi esindajad majanduskomisjoni liikmetega kohtunud ja toimuvasse rahulikult suhtunud. Nende ärihuvi on saada võrgu eest võimalikult hea hind, kuid nad pole vaidlustanud protsessi ega valitud mudelit. Küll on nad möönnud, et kolmandal aktsionäril Gazpromil võivad siin olla muud huvid.
Aas viitas, et praegu ei öelda seadusega otseselt ette, milline on võrkude müügihind. Eesti Päevalehe andmeil pole ka jutuajamistel konkreetsest summast juttu olnud, kuid on vihjatud, et see jääb 50–75 miljoni euro vahemikku.
