Eesti hoiab meres hukkunute rahu
ESTONIA: Mona Sahlin soovitab eestlastele küsitlust
“Ma olen nutnud koos nende inimestega, kes soovivad lähedasi välja tuua ja ka nende inimestega, kes ei soovi,“ tõdes Rootsi asemajandusminister Mona Sahlin.
Sahlin käis eile ühepäevasel visiidil Eestis, et valmistada ette Rootsi valitsuse seisukohta, kas tõsta reisiparvlaev Estonia merepõhjast üles või kuulutada see hukkunute merehauaks.
“Otsust, mida Rootsi langetab, ei saa hinnata õigeks ega valeks. On oluline, et tegemist oleks austuse ja respektiga nii riikide kui ka inimeste vahel,” ütles ta.
Rootsi asemajandusminister Sahlin kinnitas, et visiidi eesmärgiks ei seadnud ta läbirääkimiste pidamist Eestiga.
Sahlini esimene pressikonverents Eestis sumbus hukkunute ülestõstmise pooldaja Heikki Tanni ja Eesti valitsuse seisukohta esindava teede- ja sideministri Raivo Vare dialoogi.
Estoniale abikaasa kaotanud väliseestlane Heikki Tann esitas valjuhäälselt oma soovi naine maamulda matta ja kuulutada 1995. aastal sõlmitud riikidevaheline kokkulepe tühiseks. Kui Eesti kasutab oma vetoõigust, siis vrakki üles ei tõsteta.
Vare kordas rõhutatult üle Eesti valitsuse eitava seisukoha, mis edasikaebamisele ei kuulu. Vare ei näe põhjust, mis paneks valitsuse oma seisukohta muutma.
Hukkunud jäägu merre
“Eile kohtusime Rootsi televisiooni tarvis eestlastega, kes soovivad Estonia välja toomist,” sõnas Tann, kes aitas ka Rootsi sõltumatut analüüsigruppi Eestis uurimustööd läbi viia. “Nii Rootsi kui ka Eesti hukkunute omaste enamus on veendunud, et laev tuleb saladusloori kergitamiseks ja uurimiseks välja tuua,” seletas Tann.
Vare pareeris uurimusega, mille järgi enamik telefoniküsitluses osalenud paarisajast hukkunute sugulasest ei soovinud surnukehasid üles tõsta. Vare osutas ka ühe omakse kirjale, milles palutakse hukkunud rahule jätta. “Teie esindate ühte seisukohta, täna on see otsus selline, mis teile ei meeldi, aga on ka inimesi, kes teistmoodi arvavad. Nende soovi tuleb samamoodi austada,” ütles Vare.
“Täna selgus selle probleemi keerulisus Eestis,” väitis Mona Sahlin eilse päeva lõpuks. Rootsi asemajandusminister rõhutas vajadust korraldada lisaankeetküsitlus omaste arvamuses selgusele jõudmiseks.
Sahlin kohtus Eestis ühenduse Memento Mare ning Memento Estonia esindajatega. Seitse hukkunute omaste organisatsioonide juhtkonda kuuluvat isikut – Ander Paeorg, Kersti Berendsen, Evelin Tomson, Sigrid Tammes, Boriss Tamm, Raivo Hellermaa – avaldas ühenduse liikmete soovi Estoniale jäänud hukkunud rahule jätta.
Kaks vastastikust arvamust
“Me ei eitanud, et Eestis on ka hulk inimesi, kes soovivad hukkunute üles toomist,” sõnas Memento Estonia esimees Ander Paeorg. Üldise küsitluse tegemiseks puudub raha.
Sügisel Eestis käinud Rootsi analüüsigrupp jõudis arvamusele, et enamik, kellega nad siin kohtusid, soovis hukkunud omaksed maamulda matta. “Ka luteri kirikusse Eestis polnud laekunud pretensioone omaste väljatoomiseks Estonialt,” teadis Sahlin.
Hukkunute ülestoomise vastalised viitavad viimasele Memento Mares läbiviidud küsitlusele. Estonial hukkunute omaste arvu Eestis hinnatakse 600-le, enamikuga nendest ei ole asjaomastel organisatsioonidel sekretär Evelin Tomsoni sõnul enam sidet, sest viie aasta jooksul on aadressid muutunud.
