Eesti ime 2012 – kas Metsavenna talu, Taevaskoda või Põhjaõu?

Eesti ime 2012 otsimisel on antud 10 282 häält, neist 1419 viimases, kaheksandas hääletusvoorus.

Seitsme Eesti ime selgumiseni on jäänud veel vaid kaks nädalat hääletamist. Sellele järgneb superfinaal, mis valib seitsme sõelale jäänud Eesti ime hulgast välja üheainsama, lugejate arvates selle kõige imelisema.

Kaheksanda hääletusvooru võitis uus tulija, eriti suure soosingu saanud Orissaare staadion – tammepuu jalgpalliväljakul, kogudes kogunisti 29,25 protsenti ehk 415 häält.

Välja langesid: Vargamäe – kogu tõde õigusest 3,95 protsenti ehk 56 häält, Supilinn – Tartu vaimuga küla 5,64 protsenti ehk 80 häält ja Haapsalu Valge Daam – kuulsaim kummitus 6,91 protsenti ehk 98 häält.

Uued kandidaadid on teie ees.

1. Metsavenna taluVastupanuromantika kuubis

Peremees Meelis Mõttus istub niiskes ja pimedas metsavennapunkris koikule, tõstab välja kitarri ning laseb laulul kõlada: „Ai-tsih, ai tsah, ai tsah, ai brali, mes meža brali istenie …” Lätikeelne metsavendade hümn kajab vastu muldpõrandalt ja peente kuusetüvedega palistatud seintelt.

Eestimaa metsavendluse ajaloo õppetund Metsavenna talus pole pisaraist nõretav itk möödaniku kurjuse pärast, vaid lustakas, romantiline retk, saatjaks hiigelsuur metsakohina pudel, kitsaste aegade tarvilisim arstirohi, depressiooni ravija ja sooja andja. Paeluva punkriturismi kirsiks tordile on isand Mõttuse muhe olek ja säravad giidivõimed.

Eestlaste, lätlaste ja soomlaste kõrval on Metsavenna talu avastanud ka huviliste grupid Venemaalt. Talu on näide, kuidas Eesti mehe visadus teeb paarikümne elanikuga külakesest Vastse-Roosast rahvusvahelise tähtsusega turismiobjekti, mille pärliks on legendaarsed jaanituled. Tänavu pannakse Metsavenna talu ja Läti Ape väikelinna vahel käima kogunisti eribussiliin, mis muudab ka lühima suveöö pidustused piireületavaks.

2. TaevaskodaNeitsikoopast reliikviani

„Viimse reliikvia” kultuslaul „Pistoda laul” hakkab kõrvus kõlama, kui matkasell jääb peatuma me loodusliku pühakoja – Taevaskoja – veerele. Siin on koht, kus Gabriel ja Agnes sügavalt teineteisele silma vaatasid; seal veskisild, kus möllas Siim; paistab kaljupealne, kus said kokku Gabriel ja Ivo.

Taevaskoda upub lugude raskuse alla kui lookas sügisene õunapuu. Enam kui 22 meetri kõrguseni tõusev Suure Taevaskoja paljand Ahja jõe veerel on koduks Nõiakivile ehk Salakuulaja kivile, mis olla kiviks moondunud spioon. Ja kividele jões, liigse taplushimu pärast kivideks muudetud sõdalastele. Neitsikoopas kuldkangast kudunud näitsikust on arvukaid lugusid. Kui aga Emalätte veega nelikümmend korda järjest nägu pesta, võib saada seitse aastat nooremaks. Tundidepikkune matk läbi 150-aastase ürgmetsa tõestab – imede loojatest on imelisim loodus ise.

3. Hermanni linnuse PõhjaõuKuldne Rootsi aeg

Vanaemad rääkisid oma vanaemade juttudele tuginedes ilusast ja kuldsest Rootsi ajast. Päikesekiirest Põhjasõja õuduste eel. Aga enne 2007. aastat olid vaid jutud, keegi polnud Rootsi aega, Narva linna hiilgeaega oma silmaga näinud, oma käega katsunud, oma ninaga nuusutanud.

Kuuendat suve lahti olev Narva Hermanni linnuse Põhjaõu on katse taastada toonaste käsitööliste eluolu. Üleeuroopalise keskajavaimustuse taustal jõudis Narva muuseumi direktor Andres Toode koos meeskonnaga just selle ideeni, et oma varamu elama panna. Millist aega siis Narvas siis veel näidata, kui mitte aastaid 1700 ringis, mil linnast oli saanud Põhjamaade baroki pärl, Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelise kaubanduse peamine transiitsadam?

Mai lõpust augusti lõpuni külastajaid ootav Põhjaõu on käsitööliste elavaks pesaks, kus eri tooted valmivad elektri ja praegusaja töövahendite abita. Ja kui Eestimaa käsitöölistest ei piisa, tuuakse nad kohale kas või piiri tagant.KonkurssÜheksas hääletusvoor

■Metsavenna talu – vastupanuromantika kuubis

■Taevaskoda – Neitsikoopast reliikviani

■Hermanni linnuse Põhjaõu – kuldne Rootsi aeg

Vanad olijad:

■Kaali järv – suure paugu kodu 7,75% ehk 110 häält

■Lennusadam – meretäis põnevust 7,68% ehk 109 häält

■Jääteed – Euroopa pikimad 8,53% ehk 121 häält

■Tuhala nõiakaev – pulbitsev müstika 9,51% ehk 135 häält

■Maanteemuuseum – tavalise tee eriline elu 9,65% ehk 137 häält

■Piusa koopad – allilma tagasitulek 11,13% ehk 158 häält

■Orissaare staadion – tammepuu jalgpalliväljakul 29,25% ehk 415 häältMeelespeaÜks põhiküsimus

Mis on 2012. aastal Eestimaa seitse erilist, säravat ja seni veel vähe avastatud tunnusmärki, mida külastamata pole võimalik tänapäeva Eestist tervikpilti saada?

Seitse lihtsat reeglit

1. Igaüks saab Eesti imesid välja pakkuda.

2. Igaüks saab igal nädalal oma lemmikute poolt hääletada.

3. Igal nädalal on võistluses kümme Eesti imet, millest kolm kõige vähem hääli saanut langevad välja.

4. Väljalangenute asemele tulevad kolm uut imet, mida Eesti Päevaleht tutvustab.

5. Igal nädalal algab hääletamine nullist pihta.

6. Seitse Eesti imet 2012 selguvad jaanipäeva paiku.

7. Eesti ime otsimise lood ilmuvad kolmapäeviti Eesti Päevalehes.

Tähtsad kontaktid

1. Hääletamiseks: EPL-i digileht ajaleht.epl.ee ja veebileht www.epl.ee

2. Tarvilised abimehed veebis www.puhkaeestis.ee ja www.facebook.com/EestiIme2012

3. E-kiri: [e-mail]

4. Tavakiri: Tallinna 15, 44306 Rakvere

5. Telefon: [phone]