Eesti ime 2012 – kas tammega staadion, Supilinn või Kaali järv?

Eesti ime 2012 konkursil on antud 8863 häält, neist 763 viimases, seitsmendas hääletusvoorus. Mitmed võistlustulle jäänud võivad end unistustes juba tänavuse aasta Eesti imeks pidada, kui nende toetajate hääletamisõhin ei vaibu. Jaanipäeva paiku lõppeval konkursil on jäänud vaid kolm hääletust, lisaks superfinaal seitsme parima vahel.

Seitsmenda vooru võitsid jääteed, kogudes 17,04% ehk 130 häält. Välja langesid vabaõhumuuseum 5,5% ehk 42 hääle, bastionide käigud 5,9% ehk 45 hääle ja Käsmu meremuuseum 6,16% ehk 47 häälega. Uued kandidaadid on teie ees.

1 ORISSAARE STAADION

Tammepuu jalgpalliväljakul

Kas kusagilt mujalt maailmast võib leida jalgpallistaadioni, mille keskel kõrgub 500 aasta vanune tamm? Ei vist. Orissaare poistele ja tüdrukutele on see igapäevane. Kuid mitte turistidele, kelle bussid tihti spordiväljaku veerel seisma jäävad ja uudistajate käed fotoaparaatide järele haaravad.

Kui Jüri Link alustas nelikümmend aastat tagasi tööd Orissaare gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetajana, oli tammepuu juba kesk staadionimuru olemas. Staadion sai valmis 1948. aastal, teab Link rääkida. Ümbruse puudest ja võsast puhastamise käigus haagiti trossid ka tamme ümber ja neist on senini haavad puukoorel. Edasi räägib legend, et kaks Stalinetsi traktorit punnitanud mootorite üürates tamme paigast sikutada, aga ikka katkenud trossid. Tamm ei liigutanudki. Nii ta alles jäigi.

Nüüd oskavad Jüri Lingi õppurid kasutada tammepõrget imehästi söötude andmiseks, lisaks annab puu kuumal võistluspäeval head varju. Ka mitmete ülemaaliste kergejõustikuvõistluste korraldajad pole end erilisest tammega staadionist heidutada lasknud.

2 SUPILINN

Tartu vaimuga küla

Kes pole Supilinnas käinud, see pole õiget Tartu vaimu näinud. Nii võib väita, hoides pihus trükivärvist lõhnavat giidi – Mika Keräneni üllitist „Minu Supilinn”. Keränen pole mitte üksnes Supilinna oma krimilugude peategelaseks kirjutanud, vaid on ära tabanud ka selle perfektse Emajõe-äärse aguli
hinguse.

See koosneb veidrate nimedega tänavatest, boheemlikest elanikest, ainulaadsest aedade, puukuuride, pesuköökide virvarrist, aiasaunadest, lõpmatult vohavaist aedadest. Ning isemoodi kogukonnakeskseist, külaühiskonnale omastest inimsuhteist, millest sünnivad Supilinna päevad, esimene kevadet kuulutav Taaralinna festival.

Ajal, kui mujal ilmas käivad turistide hordid uudistamas modernsetes linnades säilinud ainsamat puumaja, on Tartus tervelt kümmekond kvartalit Supilinna koos krants Riku kuju, Tartu vaimu postkasti, Zavoodi kõrtsi ja Herne poega. Igaühel oma pikk lugu täis luiskeid ja legende.

Aga millal Supilinn nime sai, ei tea isegi ajalookirjutaja Keränen. Tundub, et see on olnud igavesest ajast saati. Samuti on jäänud saladuseks, miks Herne, Oa ja Kartuli tänava kõrvale korraga Meloni tekkis.

3. KAALI JÄRV

Suure paugu kodu

Kaali meteoriidikraatris asuva järve vaataja võib veepinnal peegeldumas näha Lennart Meri naeratust. Just tema „Hõbevalgele” ja „Hõbevalgemale” võlgneme tänu Kaali müütide mõtestamise eest, suure saaremaise paugu tausta seletamise eest.

Kuigi legendid ja mälestused on tuhandeid aastaid vanad, jõudis Ivan Reinwald Kaali järve meteoriiditekkelisuse tõestamiseni alles 1937. aastal. Praegusel hinnangul oli nelikümmend kuus tonni seda taevarauda, mis seitsme tuhande aasta eest taevast langedes maad ja ilma vapustas. Või oli see pelgalt kahe tuhande aasta eest? Vaidlused jätkuvad.

Kaali-sarnase – 1947. aastal Sihhote-Alini tabanud – meteoriidi tükki võib tänu Kaali külastuskeskuse peremehe Alver Saguri ponnistustele näha sealses meteoriitikamuuseumis. Samuti ristlõiget väidetavasti 1181. aastal järvepõhja langenud ja seal senini olevast tammepuust.

Suvisel ajal, kui Saaremaal keerutatakse linalakkneidu, ei väsi Kaalile suunduvate turismibusside voor. Mõnel päeval loetakse kokku paari tuhande huvilise ringis, aastas käib imet vaatamas üle
70 000 uudistaja.

---

---

KONKURSS

Kaheksas hääletusvoor

Uued tulijad:

Orissaare staadion – tammepuu jalgpalliväljakul

Supilinn – Tartu vaimuga küla

Kaali järv – suure paugu kodu

Vanad olijad:

Vargamäe – kogu tõde õigusest 8,39% ehk 64 häält viimases voorus

Tuhala nõiakaev – pulbitsev müstika 9,57% ehk 73 häält

Piusa koopad – allilma tagasitulek 9,7% ehk 74 häält

Lennusadam – meretäis põnevust 12,19% ehk 93 häält

Haapsalu Valge Daam – kuulsaim kummitus 12,32% ehk 94 häält

Maanteemuuseum – tavalise tee eriline elu 13,24% ehk 101 häält

Jääteed – Euroopa pikimad 17,04% ehk 130 häält

---

MEELESPEA

Üks põhiküsimus

Mis on 2012. aastal Eestimaa seitse erilist, säravat ja seni veel vähe avastatud tunnusmärki, mida külastamata pole võimalik tänapäeva Eestist tervikpilti saada?

Seitse lihtsat reeglit

1. Igaüks saab Eesti imesid välja pakkuda.

2. Igaüks saab igal nädalal oma lemmikute poolt hääletada.

3. Igal nädalal on võistluses kümme Eesti imet, millest kolm kõige vähem hääli saanut langevad välja.

4. Väljalangenute asemele tulevad kolm uut imet, mida Eesti Päevaleht tutvustab.

5. Igal nädalal algab hääletamine nullist pihta.

6. Seitse Eesti imet 2012 selguvad jaanipäeva paiku.

7. Eesti ime otsimise lood ilmuvad kolmapäeviti Eesti Päevalehes.

Tähtsad kontaktid

1. Hääletamiseks: EPL-i digileht ajaleht.epl.ee ja veebileht www.epl.ee

2. Tarvilised abimehed veebis www.puhkaeestis.ee ja www.facebook.com/EestiIme2012

3. E-kiri: [e-mail]

4. Tavakiri: Tallinna 15, 44306 Rakvere

5. Telefon: [phone]