Eesti ime 2012 – kas Vargamäe, Lennusadam või bastionide käigud?
Aina rohkem on näha, et jätkuv edu ja edasipääsemine järgmisse vooru saadab kandidaate, mille ülesseadjad suudavad pooldajaid hoolega hääletama kutsuda, kasutades selleks nii sotsiaalmeediat kui ka kohalikke veebiportaale.
Kuuenda hääletusvooru võitis maanteemuuseum, kogudes 17,88% ehk 167 häält. Välja langesid Pokumaa 3,75% ehk 35 hääle, piisonifarm 6,1% ehk 57 hääle ja Ahhaa keskus 7,71% ehk 72 häälega.Uued kandidaadid on teie ees.
Vaevalt võib Eestist leida teist mäge või talukohta, mis kõnetaks eestlast rohkem kui Vargamäe. Juba silt „Soosild” paneb kõrvus helisema Krõõda heleda hääle ja mäenõlval viirastub Andres ohje hoidmas.
Aga need mälestused ja mälestuste mälestused ei saaks igavesti vaid Tammsaare kirjaridadest toitu, kui poleks Albu vallavanemat Kalju Kertsmikku, kelle südameasjaks on kujunenud igal suvel Vargamäele uue teatrietenduse toomine. Ja nii läbi kümnendite.
Rahva retked Vargamäele, täpsemalt öeldes Tammsaare sünnitallu algasid juba aastal 1926, pärast „Tõe ja õiguse” esimese osa ilmumist. Ametlikult avati muuseum 1958. aastal. 29. jaanuaril 1978, Anton Hansen Tammsaare 100. sünniaastapäevale pühendatud pidustuste ajal avati aga juba taastatud hoonekompleks.
Juba ainuüksi Tallinna Lennusadamas asuva meremuuseumi avamine oli imeline. Niinimetatud avamismaraton kestis kolmkümmend kolm tundi jutti ja selle jooksul vaatas Eesti uusimat muuseumi rohkem kui 11 200 inimest ehk Haapsalu jagu rahvast.
Allveelaev Lembit, jäämurdja Suur Tõll, vesilennuk Short ja kümned teised eksponaadid koos erilise sisekujundusega, kus on kasutatud lummavaid valgusefekte, teenisid kiidusõnu. Lennusõu tagatippu. Kes julgeb toimunu taustal veel mainida, et muuseum on igav ja tolmune paik?
Viieteistkümne miljoni euro eest muuseumihooneks ümber ehitatud vesilennukite angaarid pärinevad aastast 1916. Nii vana raudbetoonehitise taastamine ise oli maailmas ainulaadne töö, mille käigus täideti muuseas 3,6 kilomeetrit konstruktsioonipragusid. Ka ainulaadsed angaarid on muuseumi eksponaadid – suurimad.
Nüüd on paika pandud suurejooneline kava olla aastal 2016, kui angaarid saavad sajaseks, Eesti kolme enim külastatava muuseumi hulgas. Lennusadama atraktiivse muuseumi sünni järel on Eesti kindlasti rohkem mereriik kui varem.
Trepisügavusest õhkub niiskust ja jahedust, mis on bastionikäikude ehitajaid, kasutajaid ja huvilisi tervitanud alates 1630. aastatest. Muuseumijuht Toomas Abiline peab eksootikahuvilisi küll kurvastama, et palju räägitud legendaarset maa-alust käiku Kiek in de Köki juurest Piritale tegelikult ei lähe.
Aga uitamist ja uudistamist jätkub praeguseski maa-aluses linnas piisavalt. Kõnekas, kuid diskreetne ekspositsioon juhib uudistaja läbi sajandite: Rootsi ajast kuni tsiviilkaitsevarjendite aukohani, punkarite ja kodutute pesapaigani.
Kuulmekilesid tõsiselt proovile panev lühifilm Tallinna märtsipommitamisest 1944. aastal aga lubab veel praegugi tänada Rootsi-aegseid käiguehitajaid, sest tol õuduste märtsiööl sai maa all varju tuhatkond pealinlast.
Kellele aga minevik igavana tundub, saab Eesti oma inseneride abiga sündinud ufolikus tulevikurongis ehk minimetroos liikuda aastasse 2219. Lisaks uudistada, milline võiks olla meie praeguse olmeprügi jälg tuleviku arheoloogidele.
Seitsmes hääletusvoor
Vanad olijad:
■Käsmu meremuuseum – piiride purustaja 9,53% ehk 89 häält eelmises hääletusvoorus
■Vabaõhumuuseum – koht, kus majad räägivad 9,53% ehk 89 häält
■Haapsalu Valge Daam – kuulsaim kummitus 10,17% ehk 95 häält
■Tuhala nõiakaev – pulbitsev müstika 10,49% ehk 98 häält
■Jääteed – Euroopa pikimad 11,67% ehk 109 häält
■Piusa koopad – allilma tagasitulek 13,17% ehk 123 häält
■Maanteemuuseum – tavalise tee eriline elu 17,88% ehk 167 häält
Uued tulijad:
■Vargamäe – kogu tõde õigusest
■Lennusadam – meretäis põnevust
■Bastionide käigud – linna maa-alune luguMeelespeaÜks põhiküsimus
■Mis on 2012. aastal Eestimaa seitse erilist, säravat ja seni veel vähe avastatud tunnusmärki, mida külastamata pole võimalik tänapäeva Eestist tervikpilti saada?
Seitse lihtsat reeglit
1. Igaüks saab Eesti imesid välja pakkuda.
2. Igaüks saab igal nädalal oma lemmikute poolt hääletada.
3. Igal nädalal on võistluses kümme Eesti imet, millest kolm kõige vähem hääli saanut langevad välja.
4. Väljalangenute asemele tulevad kolm uut imet, mida Eesti Päevaleht tutvustab.
5. Igal nädalal algab hääletamine nullist pihta.
6. Seitse Eesti imet 2012 selguvad jaanipäeva paiku.
7. Eesti ime otsimise lood ilmuvad kolmapäeviti Eesti Päevalehes.
Tähtsad kontaktid
1. Hääletamiseks ja väljapakkumiseks: EPL-i digileht ajaleht.epl.ee ja veebileht www.epl.ee
2.Tarviline abimees: www.puhkaeestis.ee
3. Fänniklubi: www.facebook.com/EestiIme2012
4. E-kiri: rein.sikk@epl.ee
5. Tavakiri: Tallinna 15, 44306 Rakvere
6. Telefon: 322 3487
