Eesti islamijuht: minarette käsitletakse relvadena
Minarettide (mošee juures asuv torn, kust kuulutatakse palvuse algust – toim.) ehitamise keelustamist toetas 57,5 protsenti hääletanutest, vahendas BBC. Minarettide rajamine leidis poolehoidu vaid 26-st kantonist neljas.
Ettepaneku rahvahääletuse korraldamiseks tegi Šveitsi parlamendis suurima esindatusega Šveitsi Rahvapartei, kelle sõnul on minaretid islamiseerumise märgiks.
"See oli hääletus minarettide kui islami võimu sümbolite vastu," ütles partei peasekretär Martin Baltisser.
Šveitsi paremäärmuslased leiavad, et minaretid on poliitilised sümbolid integratsiooni vastu.
Eesti peaimaam: Šveitsi otsus on kahetsusväärne
Tallinna koguduse peaimaam Ildar Muhhamedšin rääkis Eesti Päevaleht Online’ile, et islami vastased näevad minarettides arhitektuurilist relva.
"See on väga kahetsusväärne," tõdes Muhhamedšin Šveitsi otsuse kohta. "Referendumil käsitleti minarette arhitektuurilise relvana."
Muhhamedšin märkis, et kuna inimesed ei tea tavaliselt eriti teistest kultuuridest, tuginevad nad pigem kuuldustele ja on seetõttu automaatselt ja instinktiivselt islami vastu, samas teadmata, mida see endast kujutab.
Muhhamedšin kinnitas, et hetkel tegelevad Tallinna muhameedlased mošee rajamise plaanidega ja kevadel saadeti linnapea Edgar Savisaarele taotlus leida mošee rajamiseks sobiv krunt.
Valitsus toetas minarette
Šveitsis elab 400 000 muhameedlast ja riigis on neli minaretti. Valitsus oli aga minarettide keelustamise ettepanekule vastu, kuna arvas, et see kahjustab riigi mainet islamiriikides. Tulemuste selgumise järel teatas valitsus siiski, et hääletajate otsus on siduv, mistõttu pole uute minarettide rajamine riigis enam lubatud.
Analüütikute sõnul muretsesid hääletajad eelkõige suureneva immigratsiooni ja sellega kaasneva islami mõju kasvu üle. Analüütikud pelgavad samas, et rahvahääletuse tulemused võivad Šveitsi islamikogukonnas tuua kaasa rahutusi, kuna kampaania käigus rüüstati ainuüksi Genfi mošeed kolm korda.
"See võib tuua kaasa suuri probleeme, sest kampaania käigus rünnati mošeesid, mida pole 40 aasta jooksul kordagi Šveitsis juhtunud," ütles Zürichi Muhameedlaste Organisatsioonide Assotsiatsiooni president Tamir Hadjipolu. "Islamofoobia kasvab kiiresti."
Püüd vähendada äärmuslust
Keelu toetajad leiavad aga, et minarettide lubamisega kogub populaarsust islami ideoloogia ja kasvab toetus šariaadisüsteemile, mis omakorda on Šveitsi demokraatiaga kokkusobimatu. Minarettide pooldajad väidavad, et rahvahääletuse otsus õhutab riigis vihkamist.
"Mure on tõsine," arvas justiitsminister Eveline Widmer-Schlump. "Uute minarettide ehitamise keeld pole äärmuslikke tendentsidega võitlemiseks teostatav viis."
Widmer-Schlump kinnitas samas, et rahva otsus pole samas mõeldud muhameedlaste kogukonna, religiooni või kultuuri kõrvaldamiseks riigi ühiskonnast.
Kuigi islam on Šveitsis suuruselt teine religioon, on neil vähe ametlikke ja hulgaliselt mitteametlikke palvekohti.
