Eesti ja Iisraeli juhid avasid Tallinna sünagoogi

Täna avati Eesti ja Iisraeli riigi juhtide ning Eesti, Iisraeli ja Venemaa pearabide osavõtul pidulikult Tallinna uus juudi sünagoog.

Sünagoogi avamise tseremooniat austasid oma kohalolekuga Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja peaminister Andrus Ansip, Iisraeli asepeaminister Simon Peres, Iisraeli pearabi Yona Metzger, Venemaa pearabi Berl Lazar ja mitmed teised väljapaistvad külalised Eestist ja välismaalt.

Tallinna Uus sünagoog asub Karu ja Aedvilja tänava nurgal, moodustades osa tervikust, kuhu kuuluvad lisaks sünagoogile Tallinna Juudi Kooli hoone ja Juudi Kogukonna Keskus. Uus sünagoog on üks Eesti pealinna ebatavalisemaid sakraalehitisi, mil­les nüüdisaegne disain on põimunud traditsioonilise sünagoogiarhitektuuriga.

Eesti rabi Efraim Shmuel Koti sõnul hävis 1885. aastal pühitsetud Tallinna ajalooline juudi sünagoogi hoone Teises Maailmasõjas. “Kuni maikuuni 2007 oli Tallinn viimane Euroopa Liidu pealinn, kus puudus täisväärtuslikuks juudieluks vajalik sünagoogihoone. Lahkete annetajate abil Eestist ja mujalt maailmast on Tallinnas 63 aastat puudunud hoone nüüd valminud. Olen kindel, et sellest majast saab väärikas juudielu keskus Eestis, mis suudab oma panuse anda kogu Eesti kultuurilise ja religioosse elu edendamiseks,” rääkis rabi Kot.


Tallinna uue sünagoogi projekteeri­s arhitektuuribüroo Kõresaar & Kotov (KOKO). Projektis osalesid KOKO büroost Andrus Kõresaar (töörühma juht), arhitektid Kaur Stöör ja Tõnis Kimmel, sisearhitektid Liis Lindvere ja Raili Paling, ehitaja Toomas Tammerk, graafiline kujundaja Martin Lazarev ning projektijuht Jaanus Männik.

975 ruutmeetri suuruse üldpinna ja 106 ruutmeetri suuruse peasaaliga sünagoogi ehituseks kulus üle 22 miljoni krooni ning projekti peatöövõtjaks oli AS Kolle.

Sünagoogi oluliseim ruum – teisel korrusel asuv saal – on suurepärase akustikaga ning jumalateenistustel 105 inimest mahutavat ruumi saab ümber kujundada ka kontsertide läbiviimiseks; lisaistmetega koos mahutab see siis 230 inimest.

Hoone kolmandal korrusel asub rõdu, mis ümbritseb peasaali kolmest küljest ja on mõeldud jumalateenistust külastavatele naisterahvastele. Rõdul on 78 istekohta. Rõdu sissekäigu vastas paiknevad kogukonna ametlikud ruumid, kaasa arvatud rabi ja kogukonna esimehe kabinet.

Sünagoogi hoone esimesel korrusel avatakse väike kiosk, kust on võimalik osta meeneid ja kirjandust ning tellida ja kätte saada koššertooteid. Neile, kes soovivad maitsta tõelist koššerkööki, avatakse sünagoogi esimesel korrusel 60-kohaline restoran.

Tallinna Uues sünagoogis asub ka Eesti ainus mikve ehk rituaalne kümbluskoht. Kompleksi kuuluvad lisaks rituaalsele basseinile riietusruum, duširuum ja vann.
Eestis elab praegu ligikaudu 3000 juuti ning peamiselt on nad koondunud Tallinnasse. Eesti juute ühendab kaks organisatsiooni – religioosne Eesti Juudiusu Kogudus ja ilmalik Eesti Juudi Kogukond.