Eesti teadlaste hinnangul on viimastel aastatel Peipsi järvel kujunenud äärmiselt murettekitavaks probleemiks suvised sinivetikate õitsengud, mis seavad ohtu nii inimeste tervise kui ka järve kalavarud.

"Murelikuks teeb ka viimastel aastatel järve vees mõõdetud lämmastiku ja fosfori sisalduse suhe, mis on vähenenud, viidates eutrofeerumisele," lausus Eesti poole seiretöörühma juht Karin Pachel.

Kui Eesti ja Vene veespetsialistid jõuavad kokkuleppele, et järve seisund ongi hea, jääb praegune olukord kestma ning probleemid jäävad lahendusteta. Kui aga jõutakse järeldusele, et järve seisund ei ole rahuldav, tunnistavad mõlemad pooled vajadust rakendada seisundi parandamiseks lisameetmeid. Veeseisundi parandamine Peipsi järves on Eestile EL liikmesriigina selge kohustus, mis ei ole suunatud mitte ainult keskkonnaeesmärkide täitmiseks, vaid kogu Peipsi regiooni arengu edendamiseks.

Peipsi järv on suuruselt Euroopa neljas järv ning alates 1. maist Euroopa Liidu (EL) suurim piiriveekogu.

Peipsi järve veeressursi ühist majandamist on viimase viie aasta jooksul korraldanud Eesti-Vene piiriveekogude ühiskomisjon. Lisaks sellele on EL toel ja rahastamisel käivitatud nii Eesti kui Vene poolel hulgaliselt projekte, mille kõigi ühiseks eesmärgiks on aidata kaasa Peipsi järve hea seisundi taastamisele ja säilimisele.