Eesti jätkab Gruusia toetamist lääne skepsisest hoolimata
Kaitseminister Jaak Aaviksoo paistis eilses Suurbritannia väljaandes The Guardian pisut muutvat Eesti seisukohta Gruusia suhtes. „Peame tunnistama, et Thbilisi usaldusväärsus on kahjustada saanud,” ütles ta ajalehele ja lisas, et mõned riigid näevad Gruusia käitumises ettearvamatust. Kuid Aaviksoo kinnitas kiiresti Päevalehele, et tema ütlused käisid ainult teiste riikide ja mitte Eesti arvamuse kohta.
Aaviksoo sõnul on läänes levivad seisukohad kahetsusväärsed ja Eesti peaks aitama nendel riikidel Gruusiast paremini aru saada. “Arvan, et peame aitama meie Gruusia sõpradel ja lääneriikidel üksteist paremini mõista. On ju teada, et Gruusia „mägilaste” ja lääne vahel on kultuurilised ja keelelised erinevused,” märkis minister.
Tema arvates on praegu oluline keskenduda rahvusvahelisele uurimisele, mis peaks välja selgitama augustis aset leidnud Gruusia konflikti sündmuste täpse kulgemise.
„Kahjuks on hakanud levima arvamus, et Gruusia oli neis sündmustes määravaks pooleks. Läänel on tihti raske Gruusiast aru saada,” arvas ta siiski.
Nii on näiteks Briti avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon BBC hiljuti avaldanud oma uurimuse, kus süüdistas Gruusia võime võimalikes sõjakuritegudes.
Eesti välispoliitika kujundajad väljendasid eile arvamust, et isegi juhul, kui erapooletu rahvusvaheline uuring peaks panema osa sõjasüüst Gruusiale, ei kahandaks see Eesti toetust.
Välisminister Urmas Paet arvas, et Eesti toetuses ei muutuks olemuslikult mitte midagi. „Tuleb arvestada, et konfliktil oli pikk ajalugu, mis algas juba Nõukogude Liidu lagunemisega. Võib küll öelda, et Gruusia allus provokatsioonile ja vägivald ei peaks tänapäeval enam lahenduseks olema,” rääkis Paet. „Aga pole kindlasti õige, et Venemaa asub oma naabrit okupeerima.”
Paet toonitas, et Eesti toetab Gruusiat täpselt nii kaua, kui seal jätkatakse demokraatlikku arengut.
Ka riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul pole mingit põhjust Gruusiasse teistmoodi suhtuda. „Küsimus pole konkreetse poliitiku toetamises, vaid soovis toetada Gruusia valikut liikuda demokraatia poole,” kinnitas ta. Kui me nüüd ütleme, et demokraatia poole pürgivat riiki on liiga palju kaitsta, mis siis edasi saab?”
