Eesti kaitsevägi ostab luuredroonid

 (125)
                 
Eesti kaitsevägi ostab luuredroonid
Threod Systemsi tegevjuht Sten Reimann (vasakul) ja insener Mikk Murumäe drooniga, mis võiks sobida ka Eesti kaitseväele.
Foto: Tanel Meos
Eesti kaitsevägi korraldab luuredroonide ostuks hanke ja kaitseväe luurekeskus saab uue salajase hoonestu.
Eesti osaleb koos 12 teise NATO riigiga ka suurte USA luuredroonide Global Hawkide hankes.
Luure on prioriteet, kuna julgeolekusituatsioon on keerulisemaks muutunud, ütleb kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras.

2013. aastal kehtima hakanud uus kaitseväe arengukava räägib Eesti julgeolekust selges ja hoiatavas toonis: „Keerulisemaks muutuv julgeolekusituatsioon ning potentsiaalselt aina kiiremini arenevad julgeolekuohud tingivad vajaduse olla arengutest alati vähemalt sammu võrra ees.” Mida see tähendab?

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrase sõnul valmistub Eesti kaitsma end kõikide vastu, kes ohustavad Eesti riiki, kuid ta tunnistab, et reaalse vastasena peetakse silmas ikkagi Venemaad. „Kuna meid ümbritsevad liitlased kõigist külgedest peale Venemaa, siis Venemaa on ainukene koht, kus toimuvaid protsesse tuleb eriti tähelepanelikult jälgida,” ütles kaitseväe juhataja otse. „Polariseerumine on suurenenud läbi Venemaa rolli muutumise, Venemaa püüab üha rohkem ja rohkem näidata end kui maailma suurvõimu, õppustest on seda näha. Lisaks on ettearvamatus paljudes tegevustes ja ka konfliktide arenemine kiirem. Nägime, kuidas tekkisid Süüria, Liibüa ja Kesk-Aafrika kriisid – see oli päevade küsimus. Otsused reageerida peavad sündima nädalate jooksul, mis tähendab, et mõne päevaga peab saama luureinfot, et strateegilised juhid saaks langetada otsuseid,” sõnas ta. Kotis olles riiki kaitsta ei saa. Aga info tähendab ka luuret.

„Luure on selline valdkond, kus palju ei saa rääkida. On asju, mida rääkides võib Eesti inimesed ohtu seada,” ütles Riho Terras ettevaatlikult. Üht-teist sai ta siiski paljastada: luure on prioriteet ja Eesti kaitsevägi paneb lähiaastail palju raha ja tööd just luuresse.

Eesti kaitseväe esimene suur samm on mehitamata luurelennukite ostmine. Kui meie pataljon liigub näiteks kagu poole, siis mis on seal viie kilomeetri pärast? Kas vastase üksused? Mida vastased omavahel räägivad? Kuhu nad liiguvad ja milline on nende varustus ja relvastus? Kui avada tuli, siis mis oleks parim sihtmärk? Kui tuli on avatud, kas see tabas märki? Kui kontaktideks ollakse valmis, saab oma meeste elu säästa.

Praegu on Eesti luuredroonide ostmise plaan veel väga värske. „Täpne kontseptsioon sellest, mida me vajame, jõuab minu lauale järgmisel nädalal. Esimene raha on aga planeeritud 2015.–2016. aastasse. Kui palju me UAV-sid (unmanned aerial vehicle ehk mehitamata õhusõiduk – toim) hangime, selgub kontseptsioonist. Aga mõeldud on, et hangime neid brigaadi taseme toetuse tagamiseks. See tähendab, et lennukaugus on umbes 20 kilomeetrit ja droon annab infot sellest, kus liiguvad vastase väed, millised väed ja kus on juhtimispunkt, logistiline toetus ja põhiväeüksused. See rahuldaks taktikaliselt brigaadi (3000–5000 võitlejat – T. J.) vajadusi,” ütles Terras. Raha kõrgetasemeliste UAV-de valimiseks on: planeeritud on kuus miljonit eurot.

Praegused droonidele seatud nõudmised määravad, et need peaksid olema üksnes luureotstarbelised ehk siis varustatud eri laadi kaameratega. „Milline see lennuk on, ei ole iseenesest tähtis. Oluline on, kui hästi ta näeb ja kui hästi see info jõuab inimeseni, kes info vastu võtab,” märkis Terras. Sarnaste arendustega tegeleb ka Venemaa, kes kavatseb enda toodangut kasutama hakata.

Eestis kaks pakkujat

Eestilgi on võimalik oma riigis valmistatut osta. Eestis teevad UAV-sid kaks firmat: Eli ja Threod Systems. Terrase sõnul ostaks kaitsevägi luuredroonid hea meelega Eesti tegijatelt. „Meil on sõjaliste hangete jaoks võimalus teha otsepakkumisi. Kui on võimalik toetada Eesti sõjatööstust, tuleb seda teha, aga mitte kvaliteedi arvelt,” sõnas Terras. Kaitsevägi võtaks UAV-de hankel hea meelega kampa ka päästeameti ja politsei- ja piirivalveameti, et jagada nii kulusid kui ka kasutust.

Eesti teine oluline luurealane samm on sama suurejooneline. Me osaleme koos 12 teise Euroopa riigiga (vt infokast) AGS-süsteemi ehk Global Hawkide hankes, mis realiseerub 2017.–2018. aastal. Global Hawk on USA-s toodetav mehitamata luurelennuk, mis tõuseb kuni 18 kilomeetri kõrgusele ja suudab õhus püsida 28 tundi järjest. Global Hawki lennuulatus on kuni 14 000 kilomeetrit. Hawk „näeb” nii tavalise kaamera, soojuskaamera kui ka SAR-radari abil, mis suudab vaadata ka läbi pilvede. Seadmestik on nii täpne, et võimaldab kilomeetrite kõrguselt tehtud piltidelt tuvastada mitte üksnes seda, kas maapinnal on tegevust – näiteks metsateel liigub auto –, vaid isegi seda, milline auto sõidab. Hawk tegutseb nii kõrgel, et teda on raske tabada, ta liigub kiiresti ja suudab anda ülitäpset infot.

Baas Itaaliasse

„Global Hawki saab Eesti-suunalisel operatsioonil kasutada, kui vaja on. See ei käi küll nii, et Eesti kaitseväe juhataja helistab ja küsib, et kas saate tulla Obinitsa piiri vaatama. Aga kui Global Hawki kasutamine on operatsiooniks vajalik, siis saab Eesti kogutud infot kasutada. Kui sõjaks läheb, siis ongi Global Hawk väga oluline vahend, mida kasutada,” selgitas Terras. NATO riikide grupp ostab viis Global Hawki ja baas tuleb Itaaliasse.

Eesti luures on ees veel kolmaski oluline areng, millest kindralmajor Terras ei saa tõepoolest peaaegu midagi rääkida. Selge on, et ajal, mil Jägala kompleksist loobuti ja ehitatakse ainult hädavajalikke kasarmuid, ehitatakse Eesti luurajatele kuhugi Eestisse uus hoone (või hooned). Kõik on mõistagi range saladuskatte all (vt kõrvallugu).

Eesti UAV-de tootja Threod Systemsi tegevjuht Sten Reimann, endine luurepataljoni ülem, kes on olnud ka Eesti kontingendi ülem Iraagis ja Afganistanis, möönab, et Threod Systems oleks Eesti kaitseväele luuredroonide tootmisest huvitatud. Muidugi ainult siis, kui hanketingimused on sobivad. „Ma sooviks näha seda nii, et me oleks tehnoloogias mingis aspektis võimekamad kui meie konkurendid,” ütles ta. Kui Eesti kaitsevägi hanke välja kuulutab, võib oletada, et selle vastu ei tunne huvi ainult Eesti tootjad. Maailma suurimad droonitootjad on USA ja Iisrael.

Kuigi kaitseväe hanketingimused pole veel selged, ütleb Reimann, et kuue miljoni euro eest saab kvaliteetset varustust. Seda, mida täpselt „ostukorvi” mahub, on aga võimatu öelda, kuna UAV hind oleneb lisatud komponentidest. Lihtsaim funktsioon on muidugi kaamera. Aga see on kõigest algus. On seadmeid, mis kuulavad elektromagnetilises spektris toimuvat ja suudavad vajadusel eristada ka sama tüüpi raadiosaatjate sidet. On seadmeid, mis mõeldud elektrooniliseks võitluseks ehk vastase side segamiseks. UAV-sid saab kasutada ka side loomiseks.

Oluline on ka, millist avioonikat kasutatakse. Threod Systems toodab neljas eri suurusklassis mehitamata lennusüsteeme. Kopteri tüüpi droon on hea, kui on vaja, et UAV püsiks paigal väiksemal operatsioonialal. Väiksemad UAV-d liiguvad elektrimootoriga, suuremad on modifitseeritud neljataktilise bensiinimootoriga. Elektrimootoriga UAV-d on vaiksemad, aga bensiinimootoriga droonide eelis on pikem lennuulatus. Threod Systemsi bensiinimootoriga droon Theia suudab tõusta kuni viie kilomeetri kõrgusele ja kanda ka SAR-radarit. „Theia lennuaeg on 24 tundi järjest, kandevõime 50 kilo, millest pool on kütus. See suudab katta brigaadi vajadused,” ütles Reimann. Seega võiks Eesti kaitseväe vajadustele sobida näiteks Theia.

Väiksemad ja keskmise suurusega UAV-d ei ole tavaradaritele nähtavad. Kui aga siiski juhtub, et UAV tulistatakse alla, siis saab infot vastase eest kaitsta kodeerimise või krüpteerimisega.

INTERVJUU
Valmib salajane luurekompleks

Riho Terras
kaitseväe juhataja, kindralmajor

••Kas vastab tõele, et luurajatele hakatakse ehitama uut hoonet või hooneid?

Jah.

••Millised summad ehituseks on?

Piisavad, et valmis saaks.

••Millal ehitus valmib?

Varsti.

••Kuidas saab väikses Eestis ehitada midagi salajast? Kas ehitaja saab riigisaladuse loa?

Jah, ei saagi ehitada, kui riigisaladuse luba ei ole.

••Aga kuidas hiljem? Kas pannakse külge mõne teise funktsiooniga hoone silt?

Igasugused sellised võimalused on olemas.

••Kas eesmärk on, et ka kümne aasta pärast ei tea ükski tsiviilisik, et see või teine hoone on tegelikult luurajate staap?

Eesmärk on koguda luureinfot nii, et allikad oleks kaitstud.

••On räägitud luurajate Tallinnast ära viimisest...

Luurajad jäävad ka Tallinna. Magasini tänaval asuv luurekeskuse infra jääb alles.

••Kaitsevägi on ehitusplaane koomale tõmmanud, aga luure saab uue hoone(stu). Märk prioriteetsusest?

Vastab tõele, et see on prioriteet ja väga oluline. Me ehitame ainult kasarmuid ja uus arendus ongi ainult luurajatele. Infrastruktuuri arendatakse, et teha asju, mis on luureplaanides. See on võimekuse arenemise eeldus.

Eestlased aitavad Global Hawkide tarkvara programmeerida

Viie Global Hawki hankimine maksab 1,3 miljardit eurot, mille riigid tasuvad oma NATO liikmemaksude kaudu. Eesti kanda on 0,018% kogumaksumusest. Peale selle panustab Eesti ühe ohvitseri, kes hakkab tegelema Global Hawkide lendudelt saadud info töötlemise või analüüsimisega.

Global Hawkide hankest võtavad osa USA, Norra, Saksamaa, Itaalia, Luksemburg, Tšehhi, Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia. Programmi põhitöövõtja on USA firma Northrop Grumman. Firma meeskonnas löövad kaasa kõigi osalejariikide ettevõtted, mida on kokku umbes 20. Eestist osaleb tarkvaraettevõte Aktors OÜ, kelle esindaja Silver Kits vastas Eesti Päevalehe küsimustele.

•• Kuidas sattus Aktors OÜ NATO AGS-i programmi?

Eesti ettevõttele avanes NATO arendusprogrammis kaasalöömise võimalus ainult tänu sellele, et programmis osalevad riigid leppisid alusdokumendis kokku, et süsteemi väljaarendamiseks kasutatakse kõikide rahaliselt panustanud riikide tööstusettevõtete abi. Aktors täitis programmis osalemiseks esitatud nõuded ning oli huvitatud NATO arendustööst ja kaitsevaldkonnast laiemalt.

•• Mis on projektis teie ülesanne?

Programmis on Aktorsi ülesanne tarkvara arendamine.

••Kas töö käib Eestis või tuleb ka USA-s toimetada?

Kahjuks ei saa sellele küsimusele programmi reeglite tõttu vastata.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused