Sutropi sõnul leiab uuest sõnastikust lühidaid sõnaseletusi ja praktilist teavet sõnade kasutuse ja päritolu kohta. „Indo-Euroopa keeltes on selliseid süvaraamatuid olemas, näiteks prantsuse keeles,” lausus Sutrop. „Raamatut valmistab ette töörühm Margit Langemetsa juhtimisel ning see peaks valmima ilmselt 2013.–2014. aastaks.”

Abiks toimetajale

Uus sõnastik oleks eelkõige mõeldud toimetajale ja tõlkijale, kuna praegune sõnaraamat ei anna teist sõna, millega kasutatavat vajaduse korral asendada – uus selle annaks. „Üritame teha raamatu siiski sellisena, et ka mitteprofessionaalne lugeja saaks seda kasutada,” pidas Sutrop eeskätt silmas kooliõpilasi. „Kindlasti üritame mahutada raamatu ühte köitesse, kuid paksus oleneb ikka sellest, kui suure kirjaga trükkida.”

Eelmainitud komplekssest sõnastikust kiiremini annab EKI välja eesti keele baassõnastiku, mis peaks eelkõige olema toeks keeleõppijale. „Paari aasta jooksul anname selle üheköitelisena välja ja sinna kuulub ligikaudu 4000 sõna ehk eesti keele tuum,” lausus Sutrop. „Sinna lisaks tuleb muidugi ka näiteks vene, saksa, inglise või mõne muu keele tõlkeid.”

Eelmisel aastal andis EKI välja suure ja põhjaliku kuueköitelise eesti keele seletava sõnaraamatu, mis koosneb 150 000 märksõnast ja 5000 leheküljest. Sõnaraamatust peaks leidma kogu eesti kirjakeele sõnavara.

Suurteos tugineb aastatel 1988–2007 välja antud 26 vihikule, kus kirjeldati nii üld- kui ka oskussõnade tähendusi ning toodi mitmeid kasutusnäiteid. Raamatupoes maksis koondteos ligikaudu 2200 krooni, kuid alates sellest nädalast võib kasutada sõnaraamatut tasuta EKI kodulehel.