Valdavalt olid projektide esitajateks kohalikud omavalitsused, raha jagus kõikidesse maakondadesse.

"Abisaajate esirinnas on ikkagi need maakonnad, kus omavalitsused ja ka eraettevõtjad aktiivsemalt projekte käivitasid ja rohkem taotlusi esitasid * nendesse maakondadesse jõudis ka rohkem abiraha," hindas kahe-aastast keskkonnavaldkonna arendamiseks mõeldud rahastamisperioodi Keskkonnaministeeriumi strateegia ja investeeringute osakonna nõuniku kt Andrus Pirso.

Kokku esitati 251 taotlust, neist nõuetele vastavaks tunnistati 192, rahastamisotsus langetati 87 projekti kohta. "Taotlused läbisid kõigepealt Keskkonnainvesteeringute Keskuse vastavushindamise, seejärel korraldas Keskkonnaministeerium taotluste sisulise hindamise ja koostas hindamistulemuste alusel pingeread," ütles ," loetles Pirso. 

Arvukamalt rahastati projekte Tartu maakonnas, kus rahuldati 12 taotlust. Suuremateks selle maakonna projektideks on näiteks Ilmatsalu paisjärve setetest puhastamine (ERDF-i toetus 4,5 mln kr), Elvas Kirde katlamaja rekonstrueerimine (4,5 mln kr), Nõo Veskijärve paisjärve taastamine (3,4 mln kr) ja Tartu keskkonnajaama ehitus (2,5 mln kr).

Harju, Ida-Viru ja Jõgeva maakonnas sai igaühes toetust 9 projekti.
Harjumaal näiteks rahastab ERDF Keilas Tuula prügila sulgemist (3 mln kr), Ida-Virumaal Jõhvi sademeveesüsteemide rekonstrueerimist ja laiendamist (1,2 mln kr), Jõgevamaal Jõgeva jäätmejaama rajamist (4,8 mln kr).

Lääne maakonnas toetati 8 projekti, Lääne-Viru ja Võru maakonnas 6 projekti, Pärnu maakonnas 5, Valga ja Saare maakonnas 4 projekti.
Teistes maakondades oli abisaajaid vähem.

Valdkonniti said enim toetust veekasutuse ja -kaitsega seotud ettevõtmised (kokku 34 projekti ja 53 mln kr), järgnesid jäätmekäitlus (26 projekti, 46 mln kr), taastuvenergeetika (13 projekti, 32 mln kr) ja bioloogiline ja maastikuline mitmekesisus (14 projekti, 19 mln kr).

Eelarveperioodil 2004-2006 oli projektile antava toetuse summa alampiir 200 000 ja ülempiir 5 miljonit krooni. Toetust oli võimalik saada kuni 75% ulatuses projekti maksumusest, lisaks ERDF-ile tuli ka taotlejal endal raha leida.

Uued taotlusvoorud ERDF-i abil keskkonnaprojektide rahastamiseks on kavandatud järgmisse aastasse.