"Ühtlasi soovime Teie tähelepanu juhtida ka sellele, et täna veel kehtivast programmis aastateks 2007-2011 on punkte, mis on täitmata. Näiteks eesmärk  piirata põlevkivi kaevandamist 15 miljoni tonnini aastas," tõdesid EKO  liikmed poliitikutele saadetud kirjas, "Loodame, et  läbiräägitavas valitsuskoalitsiooni leppes seatakse ka tegevustele konkreetsed tähtaajad ja valijatel on selgelt võimalik jälgida, kas  kokkulepitut täidetakse."

EKO liikmed loodavad, et poliitikutel on aega ja huvi pöörata tähelepanud  meie kõigi keskkonda puudutavatele teemadele ning et tulevase  valitsuskoalitsiooni leppe koostamises arvestatakse EKO ja teiste  kodanikeühenduste ettepanekutega.

Ettepanekud valitsuskoalitsiooni programmi lisamiseks teemade kaupa:

ENERGEETIKA

Algatatakse 2011. a nii maismaad kui ka merealasid käsitlev üleriigiline taastuvenergeetika teemaplaneering. Teemaplaneering võimaldab analüüsida kõigi taastuvenergeetika liikide (tuule-, päikese- ja biomassienergia) ressursside potentsiaali ja kasutuselevõttu ruumiliselt, sh arvestab keskkonnakaitseliste kriteeriumitega.

Taastuvenergia arendamisel ei toetata hüdroenergeetika arendamist  rohelise energiana, kuivõrd sellise tootmisega kaasnevad keskkonnakulud ületavad elektritootmisest saadava tulu. Biomassienergia arendamisel ei asendata väärtuslikke rohumaid monokultuursete energiakultuuridega ning tuuleenergia rajamisel arvestatakse mõjusid erinevate liikide elupaikadele
ning rändeteedele.

Toetatakse mitmekesistatud energiaportfelli loomist (sh Eesti Energia edasiste investeeringuplaanide teostamisel), millest ligikaudu 40% moodustab põlevkivist ja kuni 20% tuulest toodetud elektrist, lisaks gaasiturbiinide, päikese ja biomassi abil toodetud energia.

Ei pooldata vana põlvkonna tuumaenergiat.

 Põlevkivi kaevandamise osas määratakse kaevandusmahud elektri- ja soojatoomiseks ning muu põlevkivikasutuse (s.h. põlevkiviõli) osas eraldi. Selline lähenemine võimaldab laiemal avalikkusel aru saada, kas suhteliselt odavat põlevkivi kasutatakse riikliku energiajulgeoleku tagamiseks või pelgalt ärihuvide rahuldamiseks. Põlevkiviõli tootmise väliskulude hind peab sisalduma õli hinnas ning arvestades põlevkivi kaevandamise ja kasutamise suurt ühiskondlikku, sh keskkonnamõju, on  oluline eelistada põlevkivi kaevandamist pigem elektri kui õli tootmiseks.

Soojustootmise puhul eelistatakse biomassist (v.a. turvas) soojuse tootmise võimalikult suurt osakaalu, kuid seejuures vastavuses looduskaitse eesmärkidega.

Arendatakse Kliima- ja Energiaagentuuri (KENA) tegevust kompetentsikeskusena, mis koondab ja arendab oskusteavet ning on  keskkonnahoidliku innovatsiooni eestvedajaks.

Euroopa Komisjoniga lõpetatakse vaidlused kasvuhoonegaaside heitkoguste piirmäära üle.

TRANSPORT
Transpordiprojektide rahastamisel antakse prioriteet terviklahendustele, mis toetavad ühistranspordi ning kergliikluse arengut ning vähendavad autosõltuvust.

Kaubavedude arendamisel antakse eelis raudtee- ja merevedudele.

Transpordi keskkonnanäitajaid ja elanike liikuvust puudutavat infot hakatakse perioodiliselt analüüsima, sh võetakse eesmärgiks CO2 heitmete vähendamine ja EL kokkulepete täitmine.

Maksudega (sh kütuseaktsiis ja auto keskkonnamaks) kogutud raha kasutatakse ühistranspordi eelisarendamiseks.

Transpordi energiamahukuse vähendamiseks seatakse uue sõiduki esmasel registreerimisel Eestis sisse astmeline auto keskkonnamaks, mis arvestab sõiduki kütusekulu ehk CO2 heitmete määra. Sellise auto keskkonamaksu kehtestamist eelistatakse kütuseaktsiiside tõstmisele, kuna see aitab tõhusamalt ja õiglasemalt kaasa Eesti naftasõltuvuse ja kütusearvete vähenemisele suurendamata ühistranspordi ja toiduainete hindu.

Tartu-Tallinn ja teiste I klassi maanteede ehitamise asemel eelisarendatakse kiiret rongiühendust Eesti suuremate linnade vahel ning Riia ja Peterburi suunal.

 Investeeringuplaanidest arvatakse välja Suure Väina sild kui liiga suure keskkonnamõjuga objekt. Samas parandatakse jätkuvalt vajaliku praamiühenduse kvaliteeti.

PÕLLUMAJANDUS
Eesti toetab avalike hüvede tagamisele suunatud Euroopa Liidu Ühtset Põllumajanduspoliitikat. Maaelu arengukavaga toetatakse toidu tootmist, millega ei koormata keskkonda, ja maaelu edendamist, mis on suunatud maastike hooldusele ning loodus- ja kultuuriväärtuste kaitsele.

Läänemere eutrofeerumise pidurdamiseks tõhustatakse erinevate poliitikate ja kavade (nt maaelu arengukava, looduskaitse arengukava, veemajanduskavad) sidusust, et tagada ressursside sihitatud ja tõhus, mitte aga dubleeriv või vastukäiv kasutamine.

Avatakse diskussioon väetiste ja pestitsiidide maksustamise osas, mis ühiselt kogu Euroopas läbiviiduna aitaks parandada Läänemere olukorda.

Keelustatakse saagi koristuseelne glüfosaatidega töötlemine.

Tõhustatakse pestitsiidide seiret toidus ja keskkonnas.

Alustatakse keskkonda potentsiaalselt sattuda võivate geneetiliselt muundatud taimede seire ja kaardistamisega. Saastumise ja vastutuse küsimusi reguleeritakse nõnda, et kahjukannatajateks ei oleks mahe- ja tavapõllumehed või tarbija.

Tõstetakse ohustatud tõugu loomade kasvatamise toetust ning määratletakse toetust saavate tõugude hulka ka Eesti maalammas.

LOODUSKAITSE
Lõpetatakse reformid looduskaitse halduses sh Keskkonnaameti, Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Keskkonnateabe keskuse edasine funktsioonide ümberjaotus või ühendamine – pidev reformimine ei võimalda toimiva struktuuri kujunemist.

Looduskaitse koostöö kohalike elanikega sätestatakse Keskkonnaministeeriumi ja tema allasutuste, sh Keskkonnaameti, Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Keskkonnateabe keskuse eesmärgina, ning tagatakse selleks ka struktuursed võimalused. Taas-mehitatakse suuremad kaitsealad  ja rahvuspargid tagamaks kohalike elanike, maade hooldajate ja looduskaitseliste tööde teostajate piisav informeeritus looduskaitse eesmärkidest ning looduskaitselise töö kvaliteet.

Luuakse raamistik kodanikeühenduste ja kohalike elanike kaasamiseks kaitsealade haldamisesse ja kaitsekorralduslike tööde korraldamisesse.

Tõhustatakse riigi ja kohalike omavalitsuste vahelist koostööd
looduskaitse eesmärkide saavutamiseks.

METSAD
Metsade kasutus planeeritakse arvestades erinevate metsatüüpidega jätkusuutliku majandamisega ja vanade metsade säilimise vajadusega.

Metsade raievanuseid ei alandata.

Metsanduses seatakse sisse suurema piirkonna põhine planeerimine, mille käigus leitakse üldised tingimused, mida majandamisüksustele edasi kanda: uuendusraiete maht metsatüüpide viisi, kaitsealade sidusus arvestades väljaspool kaitsealasid olevate vanametsadega, vääriselupaikade puhveralad, puhkemajanduslikult kasutatavate metsade majandamistingimused, püsimetsadena majandatavad alad jne. Selliseid metsamajandamiskavasid käsitletakse keskkonnamõjude hindamise objektina.

Jätkatakse suurkiskjate kahjustuste kompenseerimist ja kahjustuste ennetustööd.

MAAVARAD
Vaadatakse ümber maavarade kaevandamise kord selliselt, et maavaravaru aktiivseks varuks nimetamise eel viib riik läbi geoloogilised ja keskkonnamõju uuringud ega jäta neid arendaja hooleks. Töötatakse välja asjakohased tingimused ning arendajatele korraldatakse avalikud konkursid maavara säästvaks kasutusele võtuks ja karjääride korrastamiseks.

Kuna Eesti maapõu on suhteliselt hästi uuritud, toetatakse vastavate tarkvaraliste lahenduste, kaartide jms koostamist ning maavarade kaevandamises suuremat riigipoolset kontrolli. Vältidakse sama maavara erinevate karjääride avamist samas maardlas erinevate ettevõtete poolt.

Turba kaevandamist alustavatelt ettevõtetelt nõutakse ennetavalt kaevandusega sama suure kuivendamisest rikutud ala taastamist. Turvas määratletakse üheselt mittetaastuva loodusvarana.

MERI
2011. aastal algatatakse kõiki olulise keskkonnamõjuga merekasutusvaldkondi hõlmav, tulevikku suunatud kõigi Eesti merealade planeering.

Asutatakse merereostustõrje- ehk naftafond, kuhu kogutakse raha nafta transiidi pealt ja millest hüvitatakse reostustõrje investeeringute ja õnnetuste likvideerimise kulud.

Meresõiduohutuse suurendamiseks toetatakse koostöö suurendamist teiste maade ametkondadega, et seirata probleemsete laevade tegevust süstemaatiliselt ja koordineeritult avastamaks reostust ning rikkumisi.