Eesti kirjandus murrab vene kooli
3500 venekeelse gümnaasiumi 10. klassi õpilast peavad 1. septembrist hakkama eesti kirjandust eesti keeles õppima ning soovitavalt võiks eesti kirjanduse tundide arv kahekordistuda ehk kesta kaks aastat.
“35 tunniga, mis õppekavas ette nähtud, eesti kirjandust selgeks õpetada ei jõua, kuid üldise arusaama selle ajaga siiski saab,” ütles eesti keele ja kirjanduse õpetaja venekeelses koolis ning haridusministeeriumi rahvusvähemuste hariduse osakonna nõunik Leino Lepp. “Soovitav tundide arv on 70, kusjuures osa õpetajaid leiab, et olema peaks kolm kursust ehk 105 tundi,” ütles ta.
Kehtiva õppekava järgi, mille alusel on eesti kirjandust siiani õpetatud vene keeles muu kirjanduse osana, peab sellele kulutama kokku ühel aastal ühe tunni nädalas ehk 35 tundi.
“Vähem ei ole õpetatud, pigem rohkem,” kinnitas Lepp. Tema sõnul on ligi pooltes Tallinna venekeelsetes koolides eesti kirjandust viimase kümne aasta jooksul eesti keeles vähemalt eksperimendi korras õpetatud. Ta möönis, et venekeelsetes kirjanduse tundides eesti kirjandust väga tõsiselt ei õpetata, kuid mingi ülevaate neis tundides saab.
Tallinna Ehte humanitaargümnaasiumi direktor ning eesti keele ja kirjanduse õpetaja Merle Loodus-Adamson oli pärast pedagoogikaülikooli lõpetamist Tallinna Mustamäe reaalgümnaasiumis esimene, kes hakkas eesti keele tunnis lisaks keelele eesti kirjandust õpetama. Ta alustas 5. klassis ning tema tundides kasutatud materjalidest koostati mõni aasta hiljem esimene eestikeelne eesti kirjanduse lugemik põhikoolile. “Eesti kirjanduse õpetamist peaks juba põhikoolis alustama,” on lugemiku autor veendunud.
Loodus-Adamsoni juhitavas Ehte-koolis õpitakse eesti kirjandust eesti keeles valikainena nii põhi- kui ka keskkoolis. Nii on selles koolis vene ja muu kirjandus põhiprogrammis saanud aasta jooksul ühe tunni juurde. Samas on mõneski koolis esitatud küsimus: mille arvelt me eesti kirjandust õpetama hakkame – ega ometi vene kirjanduse arvelt?
Kuidas koolid eesti kirjanduse tunniplaani seavad – kas valikainena, eesti keele või kirjandustundide osana –, seda ei ole ministeerium ette andud.
Haridusministeeriumi andmetel on 80 protsenti venekeelsetest koolidest valmis 1. septembril alustama 10. klassist eesti kirjanduse õpetamist eesti keeles. Eesti Päevalehe andmetel esitab minister Tõnis Lukas lähipäevil valitsusele ettepanekud, et tagada ka ülejäänud 20 protsendis koolidest eestikeelne õpetamine. Tõenäoliselt annab see võimaluse asendada eesti kirjandus mõne muu eestikeelse ainega. Seaduse järgi on kohalikul omavalitsusel võimalik üleminekut edasi lükata, põhjendades näiteks sellega, et ei ole õpetajaid.
Šokid ja üllatused
Lepa sõnul ei tohiks õpetajate puudus kirjanduse puhul põhjuseks saada, sest praegused eesti keele õpetajad on hariduselt ka kirjandusõpetajad.
Eesti kirjanduse õpetamine vene koolis ei saa toimuda niisuguse programmi alusel nagu eesti koolis. “Seda, mis eesti lastel on kodusest raamaturiiulist silme ees, ei ole vene lastel,” ütles Loodus-Adamson. “Kui hakkasime Sipsiku lugu lugema, said õpilased kõvasti naerda, sest müügil oli samanimeline sai ja nad arvasid, et saiast on lugu kirjutatud,” tõi õpetaja näiteks.
Lepa sõnul on eesti kirjandusest vene laste seas kõige tuntum Oskar Lutsu “Kevade”, mis Loodus-Adamsoni sõnul ei näita siiski, et õpilased on enne koolitundi “Kevadest” midagi kuulnud. Tammsaare õpetamisel aitab õpetaja sõnul see, et Tallinnas on kesklinnas Tammsaare park ja kuju. “Räägin ka folkloorist ja sellest, mida tänapäeval oma silmaga näha saab: hiiepuud, kivikalmed jms. Üritan anda endast maksimumi, et lapsed mõistaksid mind kui eestlast,” ütles Loodus-Adamson.
Tema sõnul tuleb tunnis siiani muuta arusaama, et Nõukogude võim ei toonud Eestisse kirjaoskust, vaid see oli siin ammu enne. “Paljude jaoks on tõeline sˇokk, et pärisorjus kaotati Eestis varem kui Venemaal,” tõi Loodus-Adamson näiteks.
Õismäe vene lütseumi direktori ning eesti keele ja kirjanduse õpetaja Rita Juhansoni sõnul alustab tema koolis kirjanduse õpetamist Piiblist. “See on õpilastele suur üllatus, et eestikeelne Piibel ilmus enne kui venekeelne Piibel,” ütles Juhanson.
Ka Lepa sõnul tähendab venekeelses koolis eesti kirjanduse õpetamine kultuuri- ja ajaloolise tausta ning eri maade võrdluste ohtrat esitamist. “Klassi ees tuleb igasugustele küsimustele vastata,” lausus Lepp, kes viimati õpetas eesti kirjandust venekeelses juudi koolis.
Loodus-Adamson on kolleegide suust kuulnud mõtet, et õpilased peavad eesti kirjandust “igavaks liivaks ja tühjaks väljaks”. “Õpilane mõtleb nii, kui õpetaja on oma ainet igavalt esitanud!” arvab ta. “Vene kirjandus on venekeelse kooli õpilastele kõige tähtsam, kuid – nagu eesti lapsedki – loevad vene lapsed üha vähem ja sellega taandub nende jaoks ka vene kirjandus,” ütles ta.
