Eesti kompanii siirdub Afganistani valimisi turvama
Välisministeeriumis täna peetud pressibriifingul rõhutati, et missioon saab oma peamised ülesanded kätte alles Afganistanis, kuid need peaksid üldjoontes olema samasugused, mis praegu sealmail viibival kompaniil Estcoy-8, mille ülesandeks on patrullimine, konvoide saatmine ning operatsioonid Talibani võitlejate tegevuse takistamiseks. Lisakompanii sõdurid hakkavad patrullima Helmandi provintsis Nawa ja Nad-e-Ali vahelisel alal, mis on äärmusrühmituse Taliban peamine puhkeala.
Lisaks presidendivalimistele tuleb Eesti meestel turvata ka samal ajal läbi viidavaid provintsinõukogu valimisi.
"Meie jaoks on Afganistan kõige tähtsam missioon," ütles välisministeeriumi asekantsler ja Eesti suursaadik Afganistanis Harri Tiido.
Paljudel sellele missioonile minevatel meestel on juba olemas Afganistani kogemus, sealhulgas nii kompanii juhil kapten Tiidrusel kui kompanii juhtkonnal.
Eesti mehi ootab Afganistanis ees keeruline olukord
Estcoy-E sõjaväelased viibivad Afganistanis esialgsetel andmetel kuni septembrini, kuid nende missiooni lõppemise kuupäev on lahtine, kuna see sõltub eelkõige sellest, kas valimistel tuleb korraldada ka teine voor, mille turvamiseks on omakorda vaja mehi. Samuti on rahvusvahelise üldsuse jaoks oluline kohalike elanike valimistejärgne suhtumine, kas nad on valimistulemused võtnud omaks või mitte.
Kaitseväe Peastaabi ülema Neeme Väli sõnul ootab Eesti mehi Afganistanis ees keeruline olukord, kuna nad suunduvad alale, kus elab palju tsiviilisikuid. Sellelt alalt on islamiäärmuslased viimasel ajal hakanud küll välja tõmbuma ning asunud siirduma üle Pakistani piiri Belutšistani.
NATO lisamissioonide ülesanne on lisaks üleüldise turvalisuse tagamisele õhuseire ja kiirreageerimisüksuste panustamine. Kakskümmend NATO liikmesriiki on lubanud saata kohale oma missioonid kokku 3000 mehega, kuid mitmed riigid on teatanud juba varem oma kontingentide suurendamisest. Uudse tendentsina on Afganistani missiooni hakanud panustama mitmed Araabiamaad.
11 maakonnas on olukord halb
Valimiste turvamisse on kaasatud Afganistani politseinikud, kelle ülesandeks jääb julgeolek valimisjaoskondades, neile pakub lisaabi armee. ISAF (International Security Assistance Force) omakorda on valmis sekkuma, kui Afganistani politsei ja armee jõust jääb valimiste turvamiseks väheseks. Vajadusel on NATO valmis regiooni saatma veel lisamissioone.
Kaitseministeeriumi operatsioonide ja kriisireguleerimise osakonna juhataja Riho Rõngelep lisas, et NATO jaoks on oluline valimiste toimumise tagamine.
"NATO jaoks on oluline, et suudetaks tagada valimiste toimumine ja erinevate võimugruppide osalemine," ütles Rõngelep.
Tiido sõnul on kõige olulisem see, et presidendivalimised saaks lugeda toimunuks. Tema sõnul ei eelista Eesti ega välisriigid presidendivalimistel ühtki kandidaati.
"Väga olulised on esimesed päevad pärast valimisi ja tsiviilelanikkonna suhtumine keskvõimu," Tiido.
Paraku on Afganistanis üksteist maakonda, kus valimisi ei suudeta julgeolekukaalutlustel läbi viia, neist pooled asuvad Helmandis. Hetkel pole siiski teada, et mõni valimistega seotud isik oleks langenud Talibani rünnakute ohvriks.
Rahvusvaheline üldsus ootab demokraatlikke valimisi
Tiido sõnul ootab rahvusvaheline üldsus, et presidendivalimistel osaleks võimalikult palju kandidaate, kes tuleksid välja erinevate programmidega.
"Need valimised on osa pikemast protsessist," lisas Tiido, selgitades et juba 30. jaanuaril peetakse Afganistanis parlamendivalimisi ja kohalike omavalitsuste valimisi.
Tiido märkis, et kui varasematel aastate kriitiline olukord Kabulis on sel aastal hakanud paranema.
Afganistan vajab tsiviilabi
Talibani võimulttõukamise järel alates 2001. aastast on Afganistani julgeolekuolukord endiselt problemaatiline, mistõttu riik vajab hetkel tsiviilabi.
"Afganistanis jääb pikaks ajaks vajadus tsiviilabi järele," ütles Tiido. Afganistanis on suund sellele, et suurendada sõjalise kohaloleku kõrval tsiviilabi.
Tiido märkis ka, et Afganistani omavalitsusjuhid vajavad eelkõige haldusalast väljaõpet, et nad suudaksid administreerida kohalikku võimu.
2004. aastal toimunud presidendivalimistel sai valimisvõidu Hamid Karzai, kes on ka tänavuste valimiste peasoosik. Järgmisel aastal toimuvatele valimiste turvamiseks missioonide saatmine sõltub omakorda augustis toimuvate presidendivalimiste järgsest olukorrast ja rahast.
Eesti kaitsevägi osaleb rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Afganistanis 2003. aastast, 2006. aastast tegutsetakse valdavalt Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis Briti üksuste koosseisus.
