Eesti Kongressini viis ajaloo suurim kodanikuliikumine


Kümne aasta tagusele Eesti Kongressi kokkukutsumisele viis ajaloo suurim kodanikuliikumine, mille käigus registreeriti üle

800 000 Eesti kodaniku ning kodakondsuse taotlejat.

"Tuhanded vabatahtlikud igal pool, kus oli vaid juhust, registreerisid neid, kes julgesid ennast kirja panna – algul kõige julgemaid, siis uudishimulikke ja lõpuks neid, kes hingeldades kohale jooksid, kartuses osasaamisele hiljaks jääda," meenutas täna esitletava Eesti Kongressi raamatu tarvis Eesti Kongressi juhtorgani Eesti Komitee infosekretär Olev Sild.

25 000 telefonikõnet

Koju ratastooli aheldatud Sild oli üks tuhandeist, kes tulid 1989. aastal appi, küsimata tasu või arvutamata kulutatud aega. Tema kodutelefonile ja koju Tallinnas jõudis informatsioon komiteede liikumise kohta. Sild arvutas, et registreerimisega seotud telefonikõnesid tuli kokku 25 000.

"Tahan öelda, et kodanike komiteede liikumine oleks olnud oluline faktor Eesti ajaloos ka siis, kui Eesti Kongress oleks ainult korra koos käinud või jäänud isegi hoopis kokku kutsumata," meenutas Eesti Kongressi raamatus Kaido Kama.

Kama hindas Eesti Kongressi kokkukutsumist ja sellele eelnevat kodanike komiteede liikumist kõige ulatuslikumaks ja massilisemaks kodanikualgatuslikuks aktsiooniks kogu Eesti taasiseseisvumise aja vältel.

1989. aasta algul, kui kodanike komiteede liikumine ning Taastava Kogu või Eesti Kongressi kokkukutsumine oli alles idee, vaidles toona Rahvarinde juhtkonda kuulunud Marju Lauristin nagu paljud teisedki ideele vastu. "Hinnates aga kodanike komiteede liikumist nüüd, tagantjärele, kümne aasta perspektiivis, on mu hinnang teistsugune," ütles Lauristin nüüd.

Lauristini sõnul valmistas talle üllatuse, et just eksklusiivne idee jõuda iseseisvuseni taasiseseisvumise kaudu osutus tegelikkuses nii efektiivseks. "Õigusliku järjepidevuse mudel oli seetõttu tõhus, et see andis ajaloolise võimaluse iseseisvuda kiiresti ja veretult otsekohe, kui see võimalus ajaloo ettenägematu keerdkäigu, Moskva putshi tõttu hetkeks avanes," rääkis Lauristin.

Kongress tagas riigi

Kama sõnul suutis just Kongress hoolimata oma vahepealsest madalseisust viia Eesti niikaugele, et nii põhiseaduse kui ka riigikogu poolt hääletas 1992. aastal Eesti õigusjärgne kodanikkond. Kama sõnul tagas just Eesti Kongress, et me tänapäeval saame rääkida rahvusriigist.

Sel pühapäeval koguneb Estonia kontserdisaali kümne aasta tagune Eesti Kongress, kuhu kuulus 499 hääleõiguslikku kodanikust saadikut ning 50 sõnaõiguslikku kodakondsuse taotlejast saadikut. Sümfooniaorkestri ees seisab Neeme Järvi.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare