Eesti koolid ei jaksa enam Microsoftilt tarkvara osta
Hiljemalt tuleval suvel läheb Windowsi operatsioonisüsteemi ja MS Office’i kasutamine koolide jaoks vähemalt kümme korda kallimaks.
Enamik Eesti koolide arvutitest on niivõrd ajale jalgu jäänud, et ei saa Windows XP-st uuema operatsioonisüsteemiga hakkama.
Vabatarkvarale üleminek ei pruugi päästa, sest Eestis pole piisavalt palju Linuxi-asjatundjaid.
Poole aasta pärast peavad omavalitsused otsustama, mida koolide arvutitega edasi teha. Kas maksta selle eest, et õpilane saaks Wordis kirjandit tippida, Microsoftile väga kõrget hinda või minna üle vabatarkvarale? Kuna esimene võimalus ei pruugi olla jõukohane ja Linuxit ei osata või kardetakse, on hariduse IT-asjatundjatel hirm, et osa koole võib hakata kasutama piraattarkvara.
Avalikult pole tarkvara hinnatõusust palju räägitud, ehkki haridustöötajate jaoks ei ole see juba aastaid uudiseks. Kümme aastat tagasi sõlmis haridusministeerium lepingu Microsoftiga, et programmi „Partners in Learning” kaudu saaksid Eesti koolid, lasteaiad ja huvikoolid soodsatel tingimustel kasutada Windowsi operatsioonisüsteemi ja kontoritarkvara Office. Tegu oli rendilepinguga, mis võimaldas sisuliselt sümboolse tasu eest ka tarkvara uuendada. Kuid hea põli oleks saanud lõpu juba 2011. aastal, mil Microsoft hindas Maailmapanga andmetele tuginedes, et Eestil kui suure sissetulekuga riigil pole enam õigust nii suurt soodustust saada. Siiski oli omavalitsustel võimalik lepinguid veel kolme aasta võrra pikendada. Seega lõpebki osa sooduslepinguid 2014. aasta kevadel või suvel, mõningad jäid senise soodushinnata juba selle kooliaasta eel.
