Eesti koolide ajalooõpe on nagu lahutus. Faktid on samad, aga mees ja naine räägivad erineva loo

Eesti ja Läti koolides on Teise maailmasõjaga seotud teemad ikka veel nii tundlikud, et osa õpetajaid õpetab neid teadlikult kuivalt ja üksnes faktide põhjal.

„Ajalootunni eesmärk ei saagi olla tõde selgeks vaielda,” ütles Triin Ulla, kes hakkas ajalooõpetajaks Noored Kooli programmi raames ning õpetab juba neljandat aastat venekeelse õppekeelega Tallinna Mustamäe humanitaargümnaasiumis sotsiaalaineid.

Ehkki eesti- ja venekeelsete koolide erinev ajaloo tõlgendamine on juba vana teema, ei pruugi see Ulla sõnul tingimata olla probleem. Veelgi enam, tema konflikti ei tunne. „Ajalooõppe ülesanne on analüütilise mõtlemise treenimine, mitte tõe kuulutamine, seega peavad õpilased ise õppima usaldusväärsete allikate põhjal järeldusi tegema. Ma ei saa ega peagi neile ütlema, mis on õige või vale. Seda enam et gümnaasiumi lõpus õpime juba nii, et õpilased valmistavad ise tunde ette, otsivad materjali ja esitavad klassikaaslastele mõtlemapanevaid küsimusi,” selgitas ta.