Eesti kõrghooned suurt maavärinat vastu ei peaks
Maavärina arvestamise nõuet hoonete projekteerimisel Eestis geograafilise asukoha tõttu ei ole. “Kui tõesti tuleks suur maavärin, siis meie hoonete tugevus sellele lihtsalt ei vasta,” ütles Õiger. “Kui maavärin tuleb, siis on ta kui loodusõnnetus – ülemäärane koormus, mida normid ette ei näe, ja siis kindlasti midagi variseb.” Puruneda võivad torustikud ja hoonete tehnovõrgud. Kõrghoonetel on horisontaalsete tõugete puhul suurem võnkumise oht.
Üleeile Eestit raputama ulatunud maavärin Õigeri hinnangul ilmselt kahjustusi ei tekitanud. “See oli nii väike, et kui kusagil mõni lisapragu tekkis, siis ta oli ilmselt seal juba varem tekkinud teistel põhjustel,” ütles ta.
Seismoloog Olga Heinloo sõnul on kõige suurema purustus-jõuga pinnalaine. “Laineosakesed liiguvad elliptilist trajektoori mööda ja hoone hakkab kõikuma nagu laev lainetel, aga see juhtub ikka suure maavärina puhul,” lisas ta.
Heinloo lisas, et maavärina tugevust Eestis võib ainult hinnanguliselt oletada. “Arvatakse, et kui inimesed tundsid väljas või sees, et midagi kõikus, lambid liikusid või raamaturiiulid kolisesid, siis see oli Eestis umbes neli kuni viis palli,” ütles Heinloo. Hinnang 12-punktilisel makroseismilisel skaalal tekib küsitluste, vaatluste ja tunnetuste järgi ning see ei ole sama, mis maavärina epitsentris mõõdetud võimsus magnituudides.
Heinloo sõnul on maavärinad ettearvamatud. “Kivimites tekivad pinged, lõpuks ei pea kivim enam pingetele vastu ja tekivad murranguvööd sügaval maakoores,” seletas Heinloo. “Siis hakkavad maakoore plokid uut tasakaalu otsima, sest neid on üksteise suhtes nihutatud.” Heinloo kutsus üles inimesi, kes maavärinat tundsid, saatma kirjelduse Eesti Geoloogiakeskusesse Kadaka tee 82, Tallinn, märgusõna “Maavärin”, siis saab kindlaks määrata selle tugevuse Eestis. Viimane sama tugev maavärin Läänemere kandis oli 1904. aastal Oslofjordis.
Elevant andis värinast märku
Esimesena andis Kaliningradis maavärina tulekust märku kohaliku loomaaia elevant Pregolja, kes päeval rahutuna pasundas. Kui alguses arvati, et elevandile teeb miski heameelt, siis paari minuti pärast värisema hakanud maad tundes saadi aru, et loom hoiatas inimesi.
Maavärina tagajärjel tekkis Kaliningradi oblastis raudteel 15 meetri sügavune ja 30 meetri laiune lõhe.
Kokku oli eile kolm tõuget magnituudiga 4,5 kuni 5,5 Richteri skaala järgi. Pärast esimest tõuget sõitsid Kaliningradis ringi miilitsad ja kutsusid inimesi megafonidega majadest väljuma. Enne teist maavärinat olid õues rahvahulgad ja teed ummistunud. Kahjustustest on teada pragunenud sein, eestlennanud aknad ja sisselangenud suitsulõõrid. Heiki Suurkask, S.L.
