Tudengisatelliidi programmi juhendaja Mart Noorma rääkis, et kokku jälgib NASA kosmoses umbes 8000 inimtekkelist objekti. Kui varem polnud oluline, kuidas objektid orbiidilt alla saavad või kosmoses ära põlevad, siis pärast väiksemaid kokkupõrkeid on hakatud sellele rohkem tähelepanu pöörama. Praeguseks on otsustatud, et iga objekt, mis on kord kosmosesse saadetud, peab sealt ka 25 aasta jooksul alla tulema või ära põlema. Kui ESTCube-1 programm õnnestub, saabki eestlaste satelliit kaasa aidata, et kosmoses oleks vähem prügi.

Satelliidil on Noorma sõnul eeskätt hariduslik eesmärk, sest nii saavad Eesti tudengid teoreetilist kosmoseteaduse õpet praktikas rakendada. Programmist on osa võtnud sadakond tudengit. „Arvan, et kõik nad usuvad, et suuri tegusid on võimalik teha siinsamas Eestis,” kinnitas ta.

Satelliidi loomine ei läinud sugugi paberimäärimiseta: veidi üle kilo kaaluva tehiskaaslase tarbeks tuli teha Eesti vastutusel kosmosesse lennutatud objektide register. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi registris ongi esialgu vaid seesama tudengisatelliit.