Krista (nimi muudetud – toim) lugu sai alguse siis, kui ta oli kaks aastat vana. Alates sellest hetkest ei olnud tema elus enam kedagi peale vanaema, kes ta üles kasvatas. Ema sai surma autoõnnetuses. Mis talle sünnist saati veel kaasa on antud, on vaimupuue. Kui küsisime tema kohaliku sotsiaaltöötaja käest väikesest Lõuna-Eesti paigast, et millist abi tüdruk kasvueas sai, et vaimupuudega paremini hakkama saada ja elada täisväärtuslikku elu, saime vastuseks, et abi polnud vaja anda, sest vanaema ei küsinud seda. Kui tüdruk sai 18-aaastaseks, läks ta elama Tartusse ja sotsiaaltöötaja sõnul ei olnud siis enam neil kohustust temaga tegelda. Seega ei saanud naine ei toetatud elamise ega toetatud töötamise teenust, millele tegelikult on vaimupuudega inimesel õigus.

Sotsiaaltöötajad puutusid Kristaga veel kokku ka siis, kui ta sai väga noorelt kohe kaks last – siis sotsiaaltöötajad hindasid, et naine ei saa laste kasvatamisega hakkama ja lapsed võeti talt sünnitusmajas ära. Ei siis, ei enne ega ka hiljem ei pakutud naisele abistavaid sotsiaalteenuseid ega psühhiaatrilist abi. Naise elukaaslane ja laste isa oli temast tunduvalt vanem mees, kes tegeles ka tema kupeldamisega raha eest teistele meestele. Korduvalt kriminaalkorras karistatud mees tegeles muu seas veel teiste naiste nimele kiirlaenude võtmisega. Ka Kristal tekkisid kiiresti suured võlad, sest peale töövõimetuspensioni tal muud sissetulekut ei olnud. Võlgade katmiseks otsis ta pidevalt raha.

Saapad jalast ja luku taha

Sel kevadel sai nüüdseks 25-aastane Krista ühiste tuttavate kaudu tuttavaks mehega, kes tegelikult kuulus kurjategijate kampa. Kambal tekkis mõte, et tulus oleks võtta naine endaga Saksamaale kaasa ja panna ta seal tööle. Krista sõnul pakuti talle hotelliteenindaja tööd ja naine oli lootusrikas, et saab siis oma võlad välismaal teenitud rahaga tasutud.

Aprillikuus toimetasidki mehed naise Tallinna. Seal läks aga asi juba kahtlaseks. Mehed hoidsid naist terve nädala Õismäe korteris kinni ning võtsid talt ära mobiiltelefoni ja saapad, et ta minema ei pääseks. Siis topiti naine autosse ja kõik koos sõideti Saksamaale Stralsundi linna. Saksamaal ootasid Kristat ja kaht meest ees juba end seal sisse seadnud eestlased.

Alguses prooviti naisega äri teha linnapargis, kus naine pidi meestele ligi jalutama ja ennast pakkuma. See aga ei õnnestunud tal eriti ja pargis jalutavad mehed, mõistes tõenäoliselt naise olukorda, ei soovinud temalt teenust osta. Seepärast võttis kaaskond nõuks ta ise klientide juurde viia, kelleks osutusid noormeeste kambad. Peale prostitutsioonitöö sundisid mehed naist ka poodides vargile, vargustega tegelesid nad ka ise. Enamasti keskenduti kallile alkoholile, mida taheti Eestis turustada. See osutus mõnes mõttes lõpuks ka Krista õnneks, sest vargusekatsel jäi ta politseile vahele. Politseinikega rääkides selgitas naine, et tahab tagasi Eestisse… ja kukkus siis nuttes kokku. Politseinikele oli kohe selge, et tegemist on puudega inimesega kaubitsemisega, et naine vajab abi ja ta toimetati varjupaika. Seejärel võeti ühendust Eesti võimudega, kes maksid kinni tema sõidu tagasi Eestisse.

Ohver ei ole kohtuasjas ohver

•• Prokurör Steven-Hristo Evestus esitas loos kirjeldatud kahele mehele – kes mõlemad on korduvalt kriminaalkorras karistatud, üks viibis parajasti ka katseajal – süüdistuse prostitutsioonile kaasaaitamises.

•• „Nad tegutsesid teadlikult selle nimel, et naine võimalikult kiirelt Eestist ära viia ja soodustasid tema prostitutsiooniga tegelemist,” sõnastas Evestus kuriteo sisu.

•• Naist kohtuasjas aga ohvrina ei käsitleta – mis tähendab ka seda, et hüvitist tal võimalik nõuda ei ole ega näiteks ka rehabilitatsiooniteenuseid saada. Kui prokurör nõustuski, et sisuliselt on tegemist inimkaubandusega, siis selles nagunii süüdistada ei ole võimalik – inimkaubanduse kuritegu Eesti seadustes puudub.

•• Praegu Krista kodukoha sotsiaaltöötajad temaga ei tegele ja psühhiaatrilist ravi ta ikka veel ei saa. Tartu linn, kus ta elab, teatas, et naine ei olevatki nende linna elanik. Tema tugipunktiks on praegu üks vaimupuudega noormees, kellele on määratud 80-protsendine töövõimetuspension ja kes omakorda vaevleb toksikomaania küüsis.

Süüdistus

Steven-Hristo Evestus

prokurör

•• Nad tegutsesid tead­likult selle nimel, et naine võimalikult kiirelt Eestist ära viia ja soodustasid tema prostitutsiooniga tegelemist.