Eesti lapsed lähevad iga aastaga üha tüsedamaks

Noorte rasvumise teema väärib kindlasti senisest suuremat kõlapinda ja tähelepanu.

Tervise arengu instituudi statistika põhjal suurenes rasvunud noorte (vanuserühmas 11–15) osakaal aastatel 2006–2010 enam kui kaks korda, moodustades 2010. aastaks u 17% poistest ja 11% tüdrukutest. Perearst ja Eesti Tervise Fondi esimees Eero Merilind tunnistab algava kooliaasta eel ausalt, et selline trend on ehmatav.

Kuigi tohtri sõnul on õpilaste teadmisi ja toitumisharjumusi korrapäraselt uuritud-analüüsitud ning toitumistavasid püütakse üha enam tervislikumaks muuta, näitab TAI statistika siiski seda, et teema on ikka veel alahinnatud. „Rasvunud noorte teema väärib kindlasti senisest suuremat tähelepanu nii koolinoorte kui ka lapsevanemate seas. Kuigi Eestis ei ole ülekaalulisus praegu veel väga ulatuslik probleem, on oht selleks juba olemas.”

Dr Merilind on kindel, et laste toitumisharjumused saavad alguse kodust. Mõnes peres valmistab ema süüa vaid poolfabrikaatidest, teises peres eelistatakse aja kokkuhoiu nimel vaid poodides müüdavat valmistoitu, kolmas pereema on aga veendunud isevalmistatud roogade kasulikkuses ja tema jälgib täpselt, millist toorainet ta söögivalmistamisel kasutab. Dr Merilinnu sõnul oleks muidugi suurepärane, kui järjest enam suureneks nende perede arv, kes toituvad läbimõeldud nädalamenüü järgi. See välistaks ka olukorra, et ema-isa ei jooksegi pärast tööd valmistoitu ostma.