arvesse läksid nii näksitud võililled ja nurmenukud kui ka mustikamoos ja kasemahl. Et uuringu tulemused oleks võimalikult täpsed ja usaldusväärsed, vaadeldi analüüsis esialgu ainult nende inimeste vastuseid, kes on peale tavakoolis õpetatu saanud ka botaanilist lisaharidust. „Nad lihtsalt on taimede määramisel veidi osavamad kui nn tavainimesed,” täpsustas Renata Sõukand. Enamiku vastanute lapsepõlv jäi 1970.–1990. aastatesse, tulemused aga sünniaastate lõikes oluliselt ei erinenud.

Loe edasi, kui usinad taimesööjad on eestlased võrreldes teiste Euroopa rahvastega.