Eesti linnuriik täienes kahe liigiga
Eesti ornitoloogiaühingu juures tegutsev linnuharulduste komisjon lisas täieõiguslike lindude peresse hiljuti veel kaks uut liiki – ruugerüdi ja suuränni. Komisjoni esimehe Margus Otsa sõnul kasvas sellega kõikide Eestis kohatud linnuliikide ametlik arv 365-ni.
“Ruugerüdi elutseb muidu Põhja-Ameerikas, kuid sattus siia juhuslikult mullu augustis, mil linnuvõistluse Estonia Open käigus nägi teda 40 linnuvaatlejat,” rääkis Ots. Tema sõnul on tegemist kauaoodatud liigiga, sest Soomeski on teda varem juba kümmekonnal korral nähtud. “Kuna tegemist on nii suure haruldusega, andis leidjameeskond pingelisele võistlusele vaatamata temast kohe ka teistele teada. Lindu tormasid vaatama kõik, kes vähegi said.“
Kaks aastat tagasi novembris kohatud suuränn elab Otsa kinnitusel tegelikult suhtelisel lähedal Põhjamerele ning Läänemerele ja sisemaale ta naljalt ei satu. “Suuränn jõudis siia ilmselt novembritormide abil ning ruugerüdi lihtsalt eksis siia rännuteelt,” arvas Ots.
Kuigi Eestis kohatud lindude nimekiri on juba 365 liigini kasvanud, on Otsa hinnangul meil siiski veel küllaga arenguruumi. “Näiteks Soomes on kohatud umbes 450 linnuliiki, kellest valdav osa on olnud just lõuna poolt pärit eksikülalised,” osutas ta. “Samas on Eesti oma tingimuste poolest oluliselt parem linnumaa.”
Populaarsem hobi
Põhjuseks, miks põhjanaabrid on meist tunduvalt enam eri liiki sulelisi kohanud, peab Ots sealset linnuhuviliste rohkust ning ornitoloogia kui hobi suuremat populaarsust. “Kui Soomes on tuhandeid linnuvaatlejaid, kes ka väga hästi linde tunnevad, siis meil on samal tasemel inimesi umbes kümmekond,” nentis ta.
“Sisuliselt on soomlastel kõige paremad ning suuremad linnu-alad rände ajal kogu aeg vaatlejatega kaetud ning sellises vaatlusvõrgus nähakse kõik uued külalised kohe ära. Harvad pole ka juhtumid, kus Eestisse tulnud Soome linnuvaatlejaid on väljas palju rohkem kui kohalikke.”
Samas on lõunanaabrid lätlased Otsa andmetel meist paarikümmet linnuliiki vähem kohanud. “Meil on lihtsalt lindudele rohkem eri elupaiku,” põhjendas ta.
Vaatlus
Ornitoloogide viimaste
aastate põnevaimad leiud:
Ameerika viupart (Anas americana) – 11.10.2005, Vaemla, Hiiumaa (Jyrki Lausamo, Tuukka Kupiainen, Timo Pettay, Frans Silvenius). Tegemist oli teise vaatlusega.
Purpurhaigur (Ardea purpurea) – 28.8.2000, Matsalu, Läänemaa (Eve Mägi, Kaarel Kaisel, Maire Toming, Triin Paakspuu). Viimane vaatlus pärineb aastast 1972.
Kiripugu-rüdi (Calidris melanotos) – 14.9.2006, Haversi, Läänemaa. Tegemist teise vaatlusega. Linnu leidis Pekka Komi, aga lind läks meie linnuvaatlemise ajalukku sellega, et Jan Nordbladil oli see Eestis 300. vaadeldud linnuliigiks – esimene linnuvaatleja, kes Eestis sellise tulemuseni on jõudnud.
Raisakotkas (Aegypius monachus) – 16.6.2005, Rannajõe, Läänemaa (Ülo Väli). Eelmine vaatlus Eestis oli enam kui 40 aastat tagasi – aastal 1962.
Kaelus-kärbsenäpp (Ficedula albicollis) – 5.6.–8.7.2006, Kuressaare, Saaremaa. Tegemist oli teise, pesitsusjuhtumiga.
Punapea-õgija (Lanius senator) – 11.6.2005, Pühiküla, Tartumaa (Liina Kangur). Tegemist oli teise vaatlusega.
