27.04.2012, 01:00
Eesti lipp lükati politseiautosse, punased plagud jäeti aga lehvima
Pronksiöö lülitit vajutati 2006. aastal, kui pinged hakkasid vääramatu jõuga kogunema.
FOTO:
Pronksiöö mässus on oma osa nii eesti rahvuslastel, öistel vahtkondlastel kui ka loomulikult Venemaal, kes õhutas läbinähtavalt sündmuste kulgu. Kuid 2007. aastal pronksiöö toonud pronkssõduri teise kohta viimise otsus tulenes tegelikult juba aasta varem aset leidnud sündmustest. 2006. aasta 9. mail toimus monumendi juures konflikt, milles Punaarmee veteranide esindajad rebisid pronkssõdurivastase piketi korraldanud rahvuslase Jüri Böhmi käest Eesti lipu. „Las nad otsivad üles dokumendid Nürnbergi protsessiga, seal on kirjas, mida eestlastega teha taheti – kõigepealt kasutada eestlasi võitluseks venelaste vastu ja pärast nad hävitada. Need materjalid on trükitud,” ütles Aleksandr Jurjev. „Kommunism päästis maailma fašismist. Kui siin oleks fašism, siis teid, noormees, siin poleks. Või parimal juhul räägiksite saksa keeles,” lisas Oleg Morozov. Järgnes käsikähmlus, millesse sekkus politsei. Muidugi oli korrakaitsjate sooviks ära hoida möllu puhkemine ning eks kõvad ideoloogid nii ühelt kui ka teiselt poolt olid ka parajalt bravuurikalt meelestatud, kuid sündmustest jäädvustatud pildid ja videokaadrid resoneerisid äkki laiemalt. Rahvas ei märganud niivõrd eesti rahvuslaste lükkamist politseiautosse, vaid riigilipu torkamist sinivalgesse furgooni, samal ajal kui Nõukogude sümboolika jäi vabalt lehvima. Ei aidanud seegi, et politseiosakonda toimetati väärteoprotokolli koostamiseks ka üle kümne purjutava veteranpidutseja, kellel oli juba välja kujunenud tava 9. mai kogunemistel avalikus kohas viina võtta. Muidugi ei jätnud kuumaks köetud pooled enam jonni – eesti rahvuslased korraldasid mai lõpus pronkssõduri juures juba oma kogunemise, kus kutsuti muu hulgas monumenti maha võtma. Üks eestvedajatest, Jüri Liim rääkis koguni avalikult pronkssõduri õhkimise plaanist ja sattus seetõttu politseiga pahuksisse.