12. detsembril möödub 90 aastat sinimustvalge lipu püsivast heiskamisest Pika Hermanni torni. Eesti lipp heisati 1918. aasta jõulukuu 12. päeval kell kolm pärastlõunal – kriitilisel silmapilgul, mil Briti kuninglik kergeristlejate eskaader oli just jõudnud Tallinna lahte ja toonud pöörde Vabadussõjas võitleva rahvaväe meeleollu, teatas riigikogu pressitalitus.

Riigikogu liige ja Eesti Lipu Seltsi esimees Trivimi Velliste pöördus kohalolijate poole, märkides, et kui praegu ronida hetkeks torni ja vaadata mere poole, näeks seal taas mõjuvat vaatepilti - Briti sõjalaeva. "Tuleva aasta 4. juunil pühitseme Eesti Lipu 125. sünnipäeva. Tundkem rõõmu, et saame seda teha vaba rahvana – ka siin, selle torni jalamil, mis sümboliseerib Eesti riiki," kõneles Velliste.

Ka riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland rõhutas sinimustvalge lipu tähtsust Eesti rahvale. "Meie lipp on meie vabaduse sümboliks, mis kaunistab meie kodusid. Me oleme olnud õnnelikud ja tundnud suurt rõõmu kui rahvusvahelisel areenil on heisatud Eesti lipp meie olümpiasangarite auks, meie liitumisel Euroopa Liidu ja NATOga," rääkis Ojuland. "Loodan, et üha rohkem ja rohkem jääb vähemaks ükskõiksust ning et riiklikel tähtpäevadel kaunistavad sinimustvalged lipud kõiki Eestimaa kodusid."

Sinimustvalge lipu auks mängis kaitseväe orkester, laulsid Eesti Kooriühingu koorid. Pidulikul tseremoonial oli üles rivistatud kaitseliidu, noorkotkaste ja kodutütarde auvahtkond.