Loss on alati käinud käsikäes kuninglikkusega. Eestis pole küll elanud kuningaid, kuid mõni loss on siia siiski eksinud.

Maarjamäe 17. sajandil loodud suvemõisast sai peagi puhke- ja väljasõidukoht, mida armastasid nii Vene intelligendid kui ka kohalikud kaupmehed. Historitsistlik loss valmis 1874. aastal ning edaspidi seda suvitajaile enam välja ei üüritud - Marienbergis suvitas nüüd vaid lossiomanike Orlovide perekond. Eriliselt uhke tundub omaaegsetelt postkaartidelt näha olev trepp otse mereni - Pirita tee rajati alles 1926. aastal. 1930-ndatel asus lossis Tallinna ööelu elegantseim asutus, restoran Riviera-Palais, kus muu hulgas pakuti kabareeprogrammi. Edasi oli hoone Sõjaväe Lennukooli ja Nõukogude armee valduses. Enne 1975. aastal ajaloomuuseumile andmist oli loss tihedalt täis ehitatud ühisköökidega kortereid. Alumisel korrusel oli siiski pisike toidupood, mille laoruumiks kasutati endist kaminasaali.

•• Praegu: Eesti ajaloomuuseum

Keila-Joa 17. sajandil tekkinud mõis oli alates 1856. aastast Volkonskite valduses. Selle kivist peahoone on varaseim neogooti stiilis härrastemaja Eestis. 1920. aastatel paiknes lossis välisministeeriumi residents. Pärast Nõukogude sõjaväebaaside julma kohtlemist on loss seisnud kurvalt varemeis. Lossi ümbrus koos maalilise jõega on tallinlaste seas armastatud jalutuskoht.

•• Praegu: Riigi Kinnisvara AS on välja kuulutanud enampakkumise.

Vasalemma Mõisa peahoone valmis n-ö lossibuumi laineharjal aastal 1893 armastatud neogooti stiilis. Härrastemaja on ehitatud kohalikust paekivist, nn Vasalemma marmorist (sellest muide ehitati ka Padise klooster).

•• Praegu: Vasalemma põhikool


Laitse 1890-1892 ehitatud neogooti stiilis härrastemaja torkab silma efektsete neogootilike lahendustega, mis lossiliku mulje saavutamiseks kasutab osavalt arkaade, fiaale ja torne. Lossi praegused peremehed Marje ja Sulo Muldia on hoone eest head hoolt kandnud ja interjööri stiilselt renoveerinud.

•• Praegu: söögikoht ja hotell (toad maksvad 900-1800 krooni).


Põltsamaa 1272. aastal püstitas Liivimaa Ordu Põltsamaa jõe paremale kaldale linnuse. Pärast korduvaid hävinguid ja ümberehitusi taastas 1750-ndatel selle esindusliku barokklossina Johann Woldemar von Lauw. 1794. aastal ostis Vana-Põltsamaa mõisa Vene keisrinna Katariina II oma Grigori Orloviga sündinud abieluvälise poja Aleksei Bobrinski jaoks. Peterburi kõrgkihti kuulunud Aleksei Bobrinski saadeti Eestimaale “asumisele” skandaalse maine pärast (kaardivõlad ja kurameerimine, mida ta oli nii Peterburis kui ka Pariisis harrastanud). Kuid ta tundis huvi ka astronoomia, mineraloogia ja muude loodusteaduste vastu. Hulk teoseid tema hinnalisest raamatukogust on jõudnud mitme Eesti raamatukogu harulduste osakonda. Hiljem siirdus mõis perekonnasidemete kaudu vürst Gagarini suguvõsale. Põltsamaa loss koos enamiku linnaga põles taas varemeteks 1941. aastal. Lossi- ja linnuseansambli taastamist alustati 1970. aastatel.

•• Praegu: Põltsamaa muuseum

Tanel Veenre

tanel.veenre@epl.ee

Sõnaraamat seletab, et loss on kõrgaadlile või kuningale kuuluv pidulik esindus- ja eluhoone, mis arenes välja keskaegsest linnusest selle kaitseotstarbe minetamisel. Eesti lossidega on muidugi suhteline lugu - valdav osa neist on pigem mõisad. Kuid ei ole olemas mõõdupuud, mis eristaks üksteisest linnused, paleed, mõisad, häärberid, konvendihooned ja lossid. Nii mõnigi mõis on rahvasuus selle ilustava tiitli ära teeninud oma ekstravagantse väljanägemise, imposantsuse või uhkete isandatega. Nii mõnegi kohaliku lossi taga on aimata püüdu olla suurilmalikum kui ühe perifeerias asuva mõisa isandale kohane. Nõnda võibki pidada Eesti lossiehituse kõrgajaks 19. sajandi lõpu historitsistlikke meeleolusid, kui püüti ümarate nurgatornide, põhi-plaani ja pargiga aimata järele oma uhkeid vendi Prantsusmaal või Inglismaal. Ehk tasuks kohalikel printsidel ja printsessidel võtta ette hilissuvine tuur mööda Eestimaa muinasjutulosse!

Suuremõisa Suuremõisa (Grossenhof) loss on muidugi hellitusnimi Hiiumaa uhkeimale mõisahoonele Suuremõisa külas. Enne seda mõisat oli seal Pühalepa ehk Hallika mõisakompleks, mis juba 17. sajandil kuulus De la Gardie’de perele. Praeguse mõisahoone laskis 18. sajandi keskel ehitada lesestunud krahvinna Ebba Margaretha Stenbock (1704-1775), kes asus oma kümmekonna lapsega Hiiumaale elama. 1796. aastal Suuremõisa omandanud Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg on läinud ajalukku kohtuprotsessidega, kus on juttu laevade kaaperdamisest, inimeste kadumisest ja kaupade varjamisest.

•• Praegu: Suuremõisa tehnikum ja Suuremõisa põhikool. Peahoones on avatud ajalootuba, tellida saab lossituure.

Olustvere Inglise stiilis härrastemaja valmis 1903. aasta paiku. Maja torkas omas ajas silma erilise kvaliteedi ja uuenduslikkusega - seal oli elektrivõrk, veevärk ja telefon. Eriliselt uhked on ka mõisa juurde kuuluvad tihedad alleed. Mõis kuulus pikalt Frsenite suguvõsale, mille võsude hulgas oli nii kõrgeid sõjaväelasi kui ka hiromante.

•• Praegu: Olustvere kõrgem põllumajanduskool

Jäneda Mõisa ajalugu ulatub 16. sajandi algusesse, kuid uhke, juugendit ja neogootit segav punastest tellistest härrastemaja valmis alles 1915. Üks intrigeerivamaid peatükke lossi ajaloos leidis aset viimase mõisaproua Maria Zakrevskaja-Benckendorffi ajal, kui tulise daami üheaegsed armulood Maksim Gorki ja Herbert Wellsiga viisid teda vaheldumisi Jänedale, Venemaale ja Londonisse. Jäneda lossitorni tipus asub helilooja Urmas Sisaski rajatud planetaarium.

•• Praegu: talumajanduse koolituskeskus (kuulub Tapa vallale).Toompea loss Toompea lossi all võib mõista kogu Tallinnas Toompeal asuvat linnusekompleksi eri ajastuist pärit ehitistega, kuid kitsamalt tähendab Toompea loss siiski praegust riigikogu hoonet. Katariina II käsul aastatel 1767-1773 rajatud kubermanguvalitsuse esindushoonest on säilinud vaid barokne peafassaad, ka maja sees valitsenud varaklassitsistlik interjöör hävines 1930-ndate ümberehitustes.

Riigikogu hoone (arhitektid Eugen Habermann ja Herbert Johanson) kerkis 1920-1922 endise konvendihoone varemeile. Kuigi uusbarokses laadis ekspressionistlikku hoonet on viimasel ajal hakatud väärtustama sõdadevahelise aja Eesti arhitektuuri tippsaavutusena, oli see kaasaegsetele lihtsalt vastuvõetamatult arusaamatu ehitis.

•• Praegu: riigikogu hoone

Sillapää Sillapää loss on suur klassitsistlikus stiilis kunagise Räpina mõisa peahoone, mis pärineb 19. sajandi esimesest poolest. Hiljem korduvalt ümber ehitatud lossi juures asub uhke dendropark koos Võhandu jõest paisutatud järvega. Seal paiknevat klassitsistlikku pargitemplit nimetatakse Musitempliks - kes on selle sammaste all kord teineteisele tõotuse andnud, jäävad eluks ajaks kokku.

•• Praegu: Räpina koduloo- ja aiandusmuuseum, Räpina Vabahariduse Ühenduse Räpina rahvakool ning Raibi baar

Sangaste Sangaste häärberi 1874. aastal projekteerinud arhitekt Otto Pius Hippius kopeeris pea täpselt kuulsa Inglise Windsori lossi arhitektuuri. Legendi järgi võlgneb loss oma olemasolu krahv Friedrich Bergile noorpõlves osaks saanud solvangule, kui ta Inglismaal ühe krahvi tütart kosida püüdes saanud loodetud äiapapalt vastuse: “Mina oma tütart Venemaa metslasele ei anna!” Lossil on 99 ruumi, sest ehitusaegse reeglistiku järgi võis ainult tsaarile kuuluvatel hoonetel olla üle 100 ruumi. Ümberehituste käigus on ruumide arv nüüdseks tõusnud 149-ni. Nõukogude okupatsiooni algperioodil kasutati lossi heinaküünina, hilisemal Nõukogude ajal oli lossis pioneerilaager. Sangaste lossis toimusid ka filmi “Nimed marmortahvlil” võtted.

•• Praegu: kuulub riigile.

Cantervilla Pikajärve mõis (saksa k Langensee) loodi 1749. aastal. Mõisa peahoone on 1908. aastal valminud juugendlik ehitis, mille fassaadi ilmestab suur eenduv veranda ning kaunid välja-ehitused.

•• Praegu: hotell. Lossi tiigil pakutakse muu hulgas ka forellipüügi võimalust, kanuusõitu järvel, saanisõitu mõisapargis ja kõhutantsijaid. Öö lossis maksab 700-2200 krooni.

Kuressaare Tänapäevani säilinud kivilinnuse ehitusloo kohta on liikvel mitu teooriat, kuid ühel meelel ollakse siiski selles, et praegune konvendihoone on valminud hiljemalt 1381. aastaks.

Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlus-ehitis Balti riikides.

•• Praegu: linnuses asub Saaremaa muuseum.

Koluvere loss Ajaloolane Ants Hein nimetab Koluvere alguseks 13. sajandit ja lisab, et mõnede andmete kohaselt on tegu Läänemaa vanima mõisaga. Kunagiste lossiomanike lugu on suurejooneline ja tohutult kirju. Omanikke vahetab see loss nagu linnaproua oma kingi - lavale astuvad Orlovid, Buxhoevdenid, Loewenid ja Münchhausenid. Minevikus ei puudu ka seebiooperlikud draamanüansid. 1783. aastal Orlovidelt Vene keisrinna Katariina omandusse läinud lossist sai pagenduspaik Württenbergi noorele printsessile Augusta Carolinale, kes siin ka 1788. aastal saladuslikel asjaoludel suri.

•• Praegu: 2005. aastal läks see suursugune keskaegne ehitis 11 miljoni krooni eest erakätesse.

Alatskivi loss Alatskivi mõisa uusgooti stiilis peahoone rajamisel 1880-ndatel on mõisnik Arved von Nolckeni võtnud snitti Balmorali kuninglikust residentsist ·otimaal, kuid ei kopeeri seda plaanilahenduses - oma veidrate käikudega viitab ta pigem diletandist arhitektuurihuvilise loomingule. Alatskivi lossi suures ja lopsakas parkmetsas seisis suurel rändrahnul 1937. aastani Belvedere Apollo pronkskoopia, mille president Konstantin Päts pärast külaskäiku Alatskivile laskis Tallinna Kadrioru parki üle viia.

•• Praegu: lossis tegutseb sihtasutus Alatskivi loss, selle restaureerimistööd on pooleli.

Kadrioru loss 1714. aastal ostis Peeter I ligikaudu sada hektarit maad Lasnamäe nõlva all ning nelja aasta pärast pandi koos arhitekt Niccolò Michettiga maha ka lossi ja aia plaan: see pidi tulema Itaalia villade eeskujul kolmeosaline. Aastal 1921 asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928 Eesti kunstimuuseumiks. Aastal 1929 võeti Kadri-oru loss kasutusele Eesti riigivanema (alates 1938. aastast presidendi) residentsina. Alates 1946. aastast on loss jälle Eesti kunstimuuseumi käsutuses.

•• Praegu: 22. juulil 2000 avati renoveeritud Kadrioru lossis Eesti kunstimuuseumi filiaalina väliskunsti muuseum.

Glehni loss Tallinna lähedase Jälgimäe mõisa omanik Nikolai von Glehn otsustas 19. sajandi lõpul rajada looduskauni Mustamäe nõlva servale metsaparki endale uue eluaseme. Pöörane krahv oli õppinud majandust, arstiteadust, filosoofiat ja arhitektuuri ning otsustas nõnda ka lossi ise projekteerida. Oma tornilaadsete soppide, sakmelise katuseääre ning pooleldi maa-aluse sissepääsuga meenutab hoone paljus keskaegset linnust. Loova natuurina kujundas ta ka lossipargi, kuhu rajas palmimaja ning lohe ja sarvilise Kalevipoja skulptuuri. Esimeses maailmasõjas müürideni purustatud loss taastati varemeist 1970. aastatel Tallinna tehnikaülikooli üliõpilasmajaks.

•• Praegu: kuulub tehnikaülikoolile ning on ürituste (pulmadest peiedeni) toimumiskohaks.

Kiltsi Barokse Kiltsi härrastemaja kuulsaim pea-tükk on seotud teadlase ja maadeavastaja Adam Johann von Krusensterniga (1770-1846), kes elas aastail 1816-1822 pidevalt Kiltsis. Seal valmisid tema tähtsamad tööd, nende seas kuulus “Lõunamere atlas” - tähtsaim merekaartide kogumik Vaikse ookeani kohta XX sajandi alguseni. Härrastemajas asub admiralile ja õpetlasele pühendatud mälestustuba. Praegu käivad koolis põhjalikud renoveerimistööd, mis peaks lõppema 2010.

•• Praegu: Kiltsi põhikool

Ungru Kes sõitnud Haapsalu-Rohuküla maanteel, on kindlasti näinud ka imposantseid Ungru lossivaremeid. Selle suurejoonelise historitsistliku häärberi rajas Ewald Adam von Ungern-Sternberg (legendaarne Ungru krahv ja Haapsalu linnapea 1898-1902) aastatel 1893-1896 legendi järgi selleks, et oma pruut Saksamaalt Eestisse meelitada. Hoone oli kavandatud Saksa ja Taani 17. sajandi renessanssarhitektuuri laadis - otseseks eeskujuks oli Halle lähedal asuv Merseburgi loss.

•• Praegu: Reio Engman ostis varemed 2001. aastal 20 000 krooniga.

Taagepera Tallinnast vaadatuna asub Taagepera mõis tõelises pärapõrgus - umbes 250 kilomeetri kaugusel Valgamaal, paksude ürglaante varjus. Kuid loss ise mõjub esmakohtumisel tõeliselt muinasjutulise imena: nagu loodusevormid kasvavad hooneosad välja üksteise seest ja najal. Arhitektuuriliselt võib selles 1907. aastal rajatud eklektilises segus näha rahvusromantikat, keskaegsete linnuste ihalust ja juugendlikku ekstravagantsust. Umbes 40-meetrise torni olevat mõisahärra ehitanud seepärast, et kaasa saaks imetleda nii päikese tõusu kui ka loojangut. Proua erilise karakteri kohta liigub ringi veel hulgaliselt legende. Näiteks armastas ta suitsetada vesipiipu ning jalutada ringi oma lemmikloomaks oleva ahviga.

•• Praegu: hotell (öö lossis maksab 900-2700, terve loss üheks ööks 39 000 krooni).

Neeruti Tõeline pärl lossiromantikule! Juugendliku joonega Neeruti mõisa peahoone Lääne-Virumaal valmis 1878. aastal. Ebasümmeetrilise hoone teeb eriti lossilikuks lõunatiival asuv 30 meetri kõrgune vaaterõduga torn. Juugendstiilselt voolavajooneline on ka enamiku detailide (aknad, kaaravana kujundatud peasissekäik) kujundus ja oluline osa fassaadi pitskrohvornamendist. Lossi halli laes on säilinud kaunis neorokokoolik sekotehnikas ornamentaalmaaling.

•• Praegu: tühi, laguneb.