Möödunud nädalal lunastas riik viimased Hansapanga omanduses olnud relvaostu võlakirjad, tasudes nende eest 7,1 miljonit USA dollarit. Koos intressidega läks taasiseseisvunud Eesti seni suurim riigihange maksma 60,4 miljonit USA dollarit.

Eelmise aasta novembris leidis relvahanke seaduslikkust kontrollinud riigikontroll, et Eesti maksis relvafirmale valesti arvestatud intresside tõttu mitukümmend miljonit krooni rohkem, kui lepingus ette nähtud.

Praegu kontrollivad kaitseministeeriumi ja rahandusministeeriumi ametnikud riigikontrolli väiteid ning kui need vastavad tõele, siis esitab valitsus relvafirmale nõude raha tagasisaamiseks.

"Võib ka selguda, et viga intresside arvutamises ei olnud ning riigikontroll eksis," ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Madis Mikko. "Lähipäevil jõuame selles selgusele."

Mikko sõnul peab kaitseministeerium TAAS-iga raha võimaliku tagasisaamise üle läbirääkimisi, kuid ta ei soovinud avalikustada esialgseid läbirääkimiste tulemusi.

Eesti Päevalehe andmetel on võimalikku viga relvahanke intresside arvestamisel kontrollinud eri ametkonnad jõudnud täiesti erinevate tulemusteni.

"Ühed eksperdid ütlevad, et rohkem maksti 900 000, teiste väitel 2,5 miljonit USA dollarit," ütles relvatehingu analüüsimisega hästi kursis olev riigiametnik. "Kuskil peab suur viga sees olema."

Eesti sõlmis Iisraeli relvafirmaga TAAS relvahankelepingu 1993. aasta jaanuaris. Lepingu koguväärtus ulatus üle 49 miljoni USA dollari, mille Eesti kohustus välja maksma kahes osas. Viimane maksepäev oleks olnud 1. veebruar 2000.

Relvatehingut vahendas Eesti ärimees Leonid Apananski, kes enese sõnul teenis selle pealt "meeletut kasu".

Esimene relvapartii jõudis Iisraelist Eestisse 1993. aasta lõpus. Relvatarned viidi lõpule kolme aastaga.

Tollane kaitseväe juhataja kindral Aleksander Einseln võrdles Iisreali relvatehingut mädapaisega ning nimetas seda Eestile kahjulikuks.

Relvasaadetise raames saatis Iisrael Eestisse ka ligi 50 pruugitud Nõukogude Liidu päritolu 23-millimeetrist õhutõrjekahurit

ZU-23-2, mida Einseln nimetas täielikuks vanarauaks.

Iisrael sai õhutõrjekahurid trofeerelvadeks Araabiamaade ja Iisraeli sõjas 1948. aastal.

Praegu on kaitseväe õhutõrjedivisjoni käsutuses ligi 100 Iisraelist saadud õhutõrjekahurit, mis divisjoni ülema kapten Vahur Väljamäe sõnul on täiesti töökorras ning Eesti kaitseväele igati vajalikud ja head relvad.