Eesti luteri kirik Rootsi eeskujul homoabielusid sõlmima ei hakka
“Meie kirik, nagu paljud teised kirikud, on deklareerinud, et piibli mõistes on homoseksuaalne käitumislaad mõistetav patuna,” ütles Eesti evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Andres Põder. “Rootsi kiriku käitumine on luterlikus maailmas küllalt erandlik,” lisas peapiiskop.
Põdra sõnul tuletab Rootsi kirik ühelt poolt pidevalt meelde, et paarisuhet, mis tähendab vastastikust vastutuse võtmist, tunnustatakse, kuid homoseksuaalsust ennast mitte. “Teisalt on arusaamu, et nad ei taha homoseksuaalsust üldse patuna käsitleda, ja sellisel juhul tekib Rootsi kirikule juba ka teiste kirikute vastuseis,” ütles peapiiskop.
Põdra sõnul võiks kirik suhtuda homoseksuaalidesse samamoodi hoolivalt nagu teistesse inimestesse, kuid kirik võiks püüda neid juhtida oma orientatsiooni muutma. “Kui nad aga seda (orientatsiooni – toim) muuta ei suudaks, siis ei tohiks kirik neid häbimärgistada, sest on palju teisi süülisi käitumisviise, mida me ju ei tuleta kogu aeg meelde,” ütles Põder, viidates rootslaste etteheitele, et homoseksuaalne suhe on patt. “Me ju ei käi ega näita kogu aeg näpuga, et oled patune, kui teed pühapäeval seda või teist, ehkki pühapäeva peaks pühitsema.”
Homoseksuaal Ivar Sild suhtus Eesti kiriku konservatiivsesse seisukohta mõistvalt. “Ka homoseksuaalide seas on kristlasi, nagu ülejäänud ühiskonnas, ja kindlasti oleks neil hea meel, kui kirik neid tunnustaks,” ütles Sild. Tema sõnul tekitab Eestis paksu verd ainuüksi samasooliste tsiviilabielu mõiste, mis siis veel muudest sammudest rääkida. “Kiriku otsused käisid ka Rootsis alles riigi otsuste järel,” ütles Sild.
Ka ei ole Eesti homoseksuaalidel mõtet minna oma abielu Rootsi registreerima, sest Eestis see juriidilises mõttes ei kehtiks. “Enesetunde pärast võiks ju seda teha, kuid siin see meie kui paaride asjaajamisi ei lihtsustaks,” ütles Sild.
Rootsi pidi selgitama
Läinud nädalal Rootsis Lundis toimunud luterliku maailmaliidu 60. aastapäeva üritustel tuli Rootis kirikupeadel palju vaeva näha, et sõsarkirikute esindajaile selgitada, miks nad soostusid homoabielusid kirikus õnnistama. Luterlikku maailmaliitu kuulub 140 kirikut 78 riigist ja selline homoabielude õnnistamine, nagu Rootsis, on erandlik. Väga selgelt ja üheselt väljendasid oma vastuseisu Aafrika liikmeskirikud.
Juba rohkem kui aasta tagasi võtsid ka Eesti, Läti ja Leedu luteri kirikute pead Rootsi muudatustele viidates vastu ühisseisukoha, milles taunisid homoabielusid. Samasugusel seisukohal on ka ingeri kirik Venemaal, kuid Soome luterlased ei ole üheselt oma arvamust kujundanud. “Soomes ja ka Norras on kirikus nii homo-
abielude pooldajaid kui ka vastaseid ja ka Rootsis on seitsme miljoni luteri kiriku liikme ja vaimulike seas neid, kes astutud samme heaks ei kiida,” ütles Põder.
Rootsi vaimulikele on antud demokraatlikule riigile omane õigus keelduda homoabielu õnnistamisest, kui neist keegi ei pea seda siiski õigeks. Rootsi kiriku tegevusele üldiselt maailmaliidus ühist hinnangut ei antud ning Eesti peapiiskop kutsus Rootsi peapiiskopi sel suvel isegi Eestisse külla, et kirikutevahelisi suhteid arutada.
Intervjuu
Andres Põder:
«Me õnnistame kõiki inimesi igal jumalateenistusel»
•• EELK peapiiskop Andres Põder, kuidas Eesti kirik reageerib, kui üks samasooliste paar tuleb ja soovib oma sõprusele õnnistust? Vaimulikud õnnistavad ju igasuguseid sündmusi ja isegi hooneid.
Me õnnistame kõiki inimesi kirikus ja teeme seda ka iga jumalateenistuse lõpus. See on õnnistus selleks, et iga inimene saaks käituda jumalale meelepäraselt. Kui aga kirikus on inimene, kes ei taha nii elada, kes tahab teha pattu või kuritegusid, siis see õnnistus ei õnnista tema patte ega kuritegusid. Samasooliste kooselu õnnistamine ei tule meie kirikus kõne allagi.
•• Rootsi kirikus küll õnnistatakse samasooliste abielusid, kuid väidetavalt ei ole see päris laulatus klassikalises mõttes. Või mis seal täpselt toimub?
Nad tunnustavad samasooliste abielusid pigem hingehoidliku talitusena – kes kiriku poolt vaadates ei käitu päris õigesti, aga kirik toetab neid kui inimesi humaansetel kaalutlustel.
•• Kas Eestis võiks samasugune seisukoht läbi minna?
Ma ei usu. Kõrvaltvaataja jaoks on Rootsiski need piirid väga ebamäärased. Võib mõjuda primitiivselt näha maailma vaid musta ja valgena, sest on ka pooltoonid, kuid ei saa ka nii, et inimene kaotab täiesti orientiiri. Inimene peaks suutma eristada head halvast ning musta valgest. Eestis on see eristustahe tunduvalt suurem kui Rootsis.
•• Eesti luterlik kirik on ühes ääres konservatiivne ning Rootsi kirik teises ääres liberaalne?
Selles valdkonnas võib nii öelda, hinnanguid on raske anda. Mõnes mõttes toetame meie oma konservatiivsusega rootslasi ja nemad panevad oma liberaalsusega mõtlema asjade üle, millele me ehk ise ei oleks mõelnud. Ei saa öelda, et üks on hea ja teine halb.
