Eesti Maja lõi Helsingis eestluse kihama

Keegi ei osanud aimata, et Hel­singi Eesti ühenduste ärakoli­mine kesklinnast vanasse elektrijaama toob naabrite pealinnas kaasa olulise eestluse puhangu.

Pigem olid suvel paljude Soome Eesti sõprade silmad märjad, kui kuuldi, et Tuglase selts koos teiste tublide organisatsioonidega jä­tab maha legendaarse maja Ma­riankatul. Kardeti, et kolimine kesklinnast kaugemale, en­di­sesse elektrijaama teeb Eesti asja ajajate uste ülesleidmise raskeks.

Aga suisa vastupidi. Eesti Maja on tihti külalistest umbes. „Ma ju ütlesin,” hüüab majavahetuse üks initsiaatoreid, Tuglase seltsi kultuurisekretär Tapio Mäkeläinen. Uue Eesti Maja – Viro-keskuse – kasuks kõnelevad varasemast palju suuremad tööruumid, kõigi tegijate sõna tõsises mõtte ühe katuse all ja samades ruumides tegutsemine, rääkimata parkimisprobleemide puudumisest ning 1500 inimest mahutavast saalist ja hiiglaslikust õuest suviste ürituste tarbeks.

„Meie majas käib nüüd proove tegemas ka Soome eestlaste koor Siller,” lisab Mäkeläinen. Silleri nimi tähendab muuseas Soomes Iseseisvalt Laulu Lõõritavate Eestlaste Rühma ja oma kodulehel teatavad nad lustlikult: „Tasapisi on meie koor ka jõudu kogunud ja jaksab juba saalis rahvastki üle laulda.”

Suuremad ruumid lubavad kokku kutsuda ka Eesti lapsi ja teisi lapsemeelseid, kes käivad muinasjutulaupäevadel kirjanikega kohtumas. Nüüdseks on laupäeviti külas olnud näiteks Wimberg, Urmas Nemvalts, Kerttu Soans ja Leelo Tungal. Sel nädalavahetusel astub üles Andrus Kivirähk.

Suurim raamatukogu

„Viimaks ometi on huvilistel ruumi paremini tutvuda ka maailma suurima eestikeelse raamatukoguga väljaspool Eestit,” rõõmustab EAS-i Helsingi-esin­daja Valdar Liive. Tuglase seltsi Balti raamatukogus on 33 000 eestikeelset, 1200 lätikeelset ja 800 leedukeelset teost.

„Igal päeval on siin kümmekond inimest tööl Eesti asja ajamas,” jätkab Liive asiselt uksi avades ja huvilisi treppidest üles ja alla juhatades. Kõikjal säravad vastu Muhu männad ja Eesti mööblidisain, rääkimata hiigelsuure mehe ja naise märgiga WC-ustest. Üle klaasist ja be­toonist seinte jooksevad president Lennart Meri legendaarsed laused. Näiteks: „Olgem avatud raamatute rahvas.” Ja: „Eesti ei ole kunagi enam üksi.”

Saalide ja tubade nurkadest võib leida Eesti kuulsaid lambavillaga kaetud kiikhobulambukesi, rääkimata kümnetest Eestit tutvustavatest trükistest.

EAS-i toa nurgas on rahvariideis memm valvurina. Ja nii tõe­truuks valvuriks, et enamik külalisi kipub sellele skulptuurile paukselt tere ütlema. Koosolekusaali laual on Skype’i videotelefon, õhutades huvilisi kogu maailmaga kontakti võtma. Aga juba kõliseb uksekell, et lasta sisse uus huviliste parv – Ida-Virumaa ekskursandid. Liive sõnul on Eesti Maja saanud ko­guni Helsingi külastamise põh­juseks, peagi on oodata Soome Tallinna saatkonna ja Helsingi akadeemilise Eesti klubi külaskäike.

Eestluse kants Suvilahtis

Kuulub linnale

•• Helsingi Eesti Maja – Viro-keskuse – ruume jagavad olulisemad Eesti–Soome kultuuri-, haridus-, turismi- ja majandussuhteid korraldavad organisatsioonid:  EAS-i Soome esindus, Eesti instituut Soomes, Soome Eesti ühingute liit, Tuglase selts ja Tartu ülikooli esindus.

•• 624 ruutmeetrit kultuuriga täidetud pinda asub Helsingi vanas elektrijaamas, mis ehitati aastail 1908–1913. Praegu kuulub kompleks Helsingi linnale.

•• Ruumi on näituste eksponeerimiseks, muusikaürituste korraldamiseks, koosolekute, seminaride ja koolitusürituste pidamiseks.

•• Interneti kodukülg: www.eesti­maja.fi/, aadress Sörnäisten rantatie 22, metroopeatus Kalasatama. Eesti Maja tunneb ära kahe kõrge korstna järgi.