Eesti majanduskasv –3,3%, ametniku palgatõus 20%

Kõige kõrgemat palka saavad septembri seisuga siseministeeriumi töötajad.

 Päevalehe uuring paljastab, et eelmistel aastatel ohtralt kerkinud ministeeriumi ametnike palgad on jätkanud tempokat tõusu ka tänavu. Nende peamajade keskmine sotsiaalmaksuga maksustatud tasu töötaja kohta suurenes septembris möödunud aastaga võrreldes ligi 20 protsenti. Seda vaatamata kevadel tehtud otsusele külmutada ministeeriumide personalikulud, sest kõigi riigi kulutuste kasv aitab suurendada juba sel aastal ägedalt miinusesse langeva eelarve defitsiiti.

Eelmise aasta sama ajaga võrreldes oli palga 30. septembri seisuga tõesti külmutanud vaid justiitsministeerium. Ametnikke on võrreldes eelmise aastaga koondanud ainult kolm asutust.

Päevaleht küsis ministeeriumidelt tänavuse ja eelmise kolme aasta septembris arvestatud sotsiaalmaksusummad ning parasjagu ametis olnud ametnike ja töötajate arve. Nimelt saab sotsiaalmaksu kaudu kõige täpsemat aimu, mida teevad ametnikele ja muudele töötajatele makstavad tasud, sest seda maksu makstakse nii palgalt kui ka kõikvõimalikelt puhkuse-, lisa- ja tulemustasudelt. Isegi ametnikele eelarverahast tehtavatelt soodustustelt, nagu asutuste pidudelt, tuleb tasuda sotsiaalmaksu. Seega ei saa midagi välja jätta ega ära peita. September on võrdluseks hea sellepärast, et puuduvad suured moonutused, mida näiteks suvekuudel tekitavad puhkusehüvitised.

Pea 30 000 krooni

Ministeeriumidelt välja nõutud andmetest selgub, et võrreldes eelmise aasta septembriga on kõige ohtramalt kasvanud siseministeeriumi sotsiaalmaksuga maksustatavad kulud töötaja kohta – tervelt 50 protsenti. See kergitab sealsele ametnikule keskmiselt makstavat tasu üle 25000 krooni. Keskmise arvutamise puhul lähevad arvesse nii kõige kõrgema palgaga juhtkonnaliikmed kui ka ministeeriumis kõige pisemat tasu saavad töötajad.

Siseministeeriumile järgnevad keskmise tasu aastase kasvu võrdluses põllumajandusministeerium 36 protsendiga ning rahandus- ja majandusministeerium üle 20 protsendiga töötaja kohta.

Neist ainukesena saab palgatõusu koondamistega saavutatud kokkuhoiuga põhjendada rahandusministeerium, kus töötas tänavu 30. septembril mullusega võrreldes 49 inimest vähem. Ka ei tõusnud selle ministeeriumi sotsiaalmaksu summa absoluutarvudes eriti.

Kõnealusest uuringust selgub, et esmakordselt jäi justiitsministeeriumi keskmine väljamakse kellegi teise omale alla – juhtima läks siseministeerium.

Kevadel ennustatu oli palju väiksem

•• Rahandusministeeriumi keva­dises uuringus ennustati selleks aastaks suuremat palgakasvu sotsiaalministeeriumile – 12%.

•• See on ainuke ennustatud näitaja, mis on jäänud Päevalehe tehtud septembrikuiste sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete võrdluses paika. Näiteks ennustati siseministeeriumile 11% palgakasvu.

•• Kui võrrelda tänavuse ja eelmise aasta septembrikuus sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakseid, kasvasid need ühe töötaja kohta hoopis keskmiselt 50%.

•• Kaitseministeeriumis on 3% kahanemise asemel toimunud 10% tõus. Põllumajandusministeeriumis 2% languse asemel 36% tõus.