Eesti meedikuid ootab Indoneesias Acehi linna välihaiglas ees ränk töö
“Otsus minna tuli 29. detsembril ja siis istusime meditsiiniteenistuse juhi Jaak Talvinguga maha ja vaatasime, kes tegelikult lähevad. Argo Parts oli ÜRO liinis siis juba kriisipiirkonnas kohal,” lisas Raisma.
28. detsembrist puhkusel oleva peaministri kohuseid täitva majandus- ja kommunikatsiooniministri Andrus Ansipi sõnul on Eesti riik tegutsenud piisavalt operatiivselt. “Kindlasti ei saa päästetöid organiseerida nii, et iga liikmesriik sööstab oma abiga kuskile platsi ja seda ilma igasuguse koordineerimiseta,” selgitas Ansip.
“Minek on puhtalt vabatahtlik ning meeskonna paneb kokku meeskonna juht,” ütles tava-elus Lääne-Tallinna keskhaigla anestesioloogia ja intensiivravi keskuse juhataja Jaak Talving. “Kes omavahel klapivad, kuidas keegi tööandjaga jutule saab,” loetles ta valikupõhimõtteid.
Eile alanud missioon Indoneesia Sumatra saare põhjaosas kestab esialgse kava kohaselt kaks nädalat. Eestlased vahetavad välja austraallased, kes praegu Acehi linnas asuvat välihospitali peavad.
“Peaksime olema valmis selleks, et meie missiooni pikendatakse,” lausus siseminister Margus Leivo eile missiooni teele saates. Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu sõnul ei kesta sellised missioonid kunagi korraga üle kahe nädala. “Inimene pole füüsiliselt ja vaimselt suuteline pikemalt abi andma,” lausus ta.
Viis operatsiooni päevas
“Tuginedes austraallaste kogemustele tuleb päevas vastu võtta 120–130 inimest, pluss 5–6 vältimatut kirurgilist operatsiooni,” teadis Talving teele asudes ette. “Töötame kahes vahetuses ja see on ränk andmine,” lisas ta.
Hollandi kuningliku sõjaväe laigulise lennuki kõht ei tahtnud eestlaste varustust kohe endasse võtta ning asjad pakiti pool tundi enne lendu uuesti ümber. Meditsiiniteenistuse juht hõikas lennuki kõrval telefonitorusse: “Lund sul seal ei ole? Kui ei ole, siis toome!” Telefoni teises otsas oli sel hetkel juba nädal tagasi rahvusvahelise missiooniga Indoneesiasse Acehi linna lennanud eestlane Argo Parts. Talving saab Partsilt viimase juhtnööri: Acehi lennuväljal Singapuri telgi juures ootab eestlasi üks singapurlasest rahvusvahelise abistajategrupi liige, kelle nimi on Faidem või midagi niisugust.
Annika Lall: ohvrituvastajate tööhulk on meeletu
Taisse jõudnud politseikomissar Annika Lall kinnitab, et eestlased alustavad tööd väga ohvriterohkes piirkonnas.
Millises piirkonnas täpsemalt tegutsete?
Oleme Tai kuningriigis Phuketi piirkonnas. Aga tulevikus hakkame suuremalt jaolt tööle Khao Laki piirkonnas, täpsemalt Bang Yaos ja Yang Yangis.
Mis on teie esimene töö?
Täna algas päev kell kuus hommikul, kuna Phuketist, kus me asume, tuli homsesse tööpaika, mis paikneb 2,5 tunni sõidu kaugusel põhja pool, varustus valmis viia. Tutvusime kahe kardinaalselt erineva paigaga, kus asusid eelnevalt kokku kogutud hukkunud.
Üritasime saada vastust küsimusele, mis on saanud kaduma jäänud eestlastest. Võtsime ühendust meie aukonsuliga Tais, vahetasime juba kohal olnud Soome kolleegidega infot ja käies ise eri kohtades, vaatasime pilte fotostendidel. Suhtlesime Soome meedikutega, kes töötasid haiglates, ning uurisime leitud dokumentide nimekirju.
Tegeleme hukkunute tuvastamisega. Töö seisneb hukkunute fotografeerimises, DNA-proovide võtmises ja võimalusel daktokaardi koostamises, mis tähendab sõrmejälgede võtmist. Samuti tegeleme hukkunutel olevate eritunnuste fikseerimisega, mis on äärmiselt oluline, kuna surnukehi on foto järgi äärmiselt keeruline tuvastada.
Mis on sealse töö juures kõige raskem?
Kuumus, töökeskkond, töö hulk, mis on iseenesest meeletu.
Kuidas kaitsete end puhkevate epideemiate eest?
Kuna oli näha välisriikide suurt abi ja erilist tähelepanu pööratakse hügieenile, siis ei ole mingit otsest nakkusohtu tänaseks karta.
Tavainimese seisukohalt pole teil just kõige meeldivam töö ja võib-olla on see ka teie senise elu üks karmimaid vaatepilte. Kuidas loodate psüühiliselt vastu pidada?
Mingil määral on see osa meie igapäevasest tööst, ainult kogus ja intensiivsus on tunduvalt suurem.Priit Simson
Krister Kivi: tailased abistasid kannatanud turiste väga isetult
“Jube on,” kirjutab Eesti Ekspressi ajakirjanik Krister Kivi Taist, “kuigi hullem tundub möödas olevat.” Krister Kivi muljeid katastroofist toibuvast Taist saab pikemalt lugeda neljapäevases Eesti Ekspressis.
Kuidas kohale jõudsid?
Rahvusvahelised lennud Bangkokki ja sealt välja tunduvad hetkel olevat pea viimase kohani täis, kuid toimivad muidu normaalselt.
Kas lennuväljal on eriolukord või tugevam kontroll?
Tugevdatud kontrolli pole märgata. Phuketi lennuväljal, mis teenindab nii rahvusvahelisi kui ka siselende, valitseb siiski üsna rusuv atmosfäär. Seintel on näha ahastavaid kuulutusi, mille on sinna kleepinud oma lähedasi otsivad inimesed.
Kuidas Tai katastroofi tagajärgedega toime tuleb?
Patong, mis oli Phuketis kõige raskemini kannatada saanud piirkond, on taastunud hämmastavalt kiiresti. Laheäärsetel hoonetel on küll klaas ja fassaadid purustatud ning tänavatel on hiiglaslikud haisvad prahihunnikud, kuid umbes 200 meetri kaugusel merest on juba raske aimata, et taoline katastroof riiki üldse tabas.
Surnukehad on toimetatud üle mägede Wat Chalongi kloostrisse, kuid ametilike teadaannete järgi on need nii lagunenud, et pole enam tuvastatavad, ning lähedastel palutakse end kloostrisse minekuga mitte asjatult traumeerida. Umbes kahetunnise sõidu võrra põhja poole jäävas Khao Lakis valitseb hoopis raskem olukord ning surnukehade otsingud jätkuvad – isegi elevantide abil.
Kas on märgata hirmu nakkuste või järeltõugete ees?
Phuketis kannavad paljud koristustöödel olijad maske. Raske öelda, kas see tuleb purunenud ehitistest tulnud tolmu pärast, hirmust haiguste ees või lihtsalt haisust.
Kas kauplused ja transport töötavad nagu tavaliselt?
Phuketis on hotellide hinnad vähemalt 50% all. Turiste võib märgata väga vähe. Nagu võib lugeda kohalikust ajakirjandusest, abistas enamik taisid kannatanuid väga isetult ning paljud võtsid tänavale jäänud turiste oma kodudesse, selle eest mingit raha tahtmata. Kuid esines ka juhtumeid, kus lainele järgnenud tundide jooksul kasseeriti paanikas turistidelt lühikese tuk-tuki (kohalik motoroller-takso) sõidu eest 3000 bathi, sest olukord lihtsalt võimaldas küsida sellist, tavalisest kuni sada korda kõrgemat hinda. Elekter oli mõnes Phuketi piirkonnas ära esimesel kolmel päeval.
