Euroopa peeglist paistab Eesti inimarengu aruande järgi vastuolulise ühiskonnana. Ühelt poolt iseloomustab meid kiire majanduskasv, tööpuuduse vähenemine, suur e-tehnoloogia kasutamine, teiselt poolt kehvad tervisenäitajad, võõrapelgus ja puupüsti täis vanglad.

SKT kasvutempo osas on Eesti viimastel aastatel olnud üks Euroopa Liidu liidreid. Samuti on tähelepanuväärne meie konkurentsivõime ja majandusvabadus.

Samal ajal on jõukuse jaotumise vaatepunktist Eesti üks suurema ebavõrdsusega riike. Sotsiaalkaitsekulutused (13% SKT-st) on Eestis ligi kaks korda madalamad kui Euroopa Liidus keskmiselt.

Tervise seisukohalt kuulub Eesti pigem arengumaade kui arenenud riikide hulka.

Suur ühiskonna sisene diferentseerumine ongi inimarengu aruande järgi üheks põhiliseks ohumärgiks. See avaldub nii oodatud elueas kui rahva tervises üldiselt. Näiteks on kõrgema haridusega naistel Eestis lootust elada 19 aastat kauem, kui vähese haridusega meestel. Selline erinevus ületab isegi teisi Ida-Euroopa riike.

Meeste keskmise eluea näitaja poolest on Eesti Euroopa Liidus kõige madalamal positsioonil. Eesti mehe oodatav keskmine eluiga on 65,8 aastat. Samal ajal enamustes Lääne-Euroopa riikides küündib see üle 75 eluaasta ehk on ligi kümme aastat kõrgem kui Eestis. Kõige kauem elavad mehed Rootsis, kus prognoositav keskmine iga on 78,1 aastat.

Samuti on tervisekäitumise negatiivne näitaja HIV-positiivsete osakaal täiskasvanud inimeste hulgas, mis on Eestis hinnanguliselt 1,3%. See on Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas kõrgeim näitaja.

Kuritegevus on meie ühiskonnas üheks teravamaks valupunktiks. Vangide osakaal ületab Eestis Euroopa Liidu keskmise ligikaudu kolmekordselt. 100 000 elaniku kohta on meil 333 vangi, samas, kui näiteks Taanis on see näitaja vaid 77.

Sellest tuleneb ka inimarengu aruande kohaselt lääne meedias levima hakanud arusaam, et Eesti koos teiste Ida-Euroopa riikidega pole Euroopa Liidus tegelikult hakkama saanud