Karude seireandmed on kogutud ankeetide ja kaartide täitmise teel, mis jagati laiali jahimeestele üle Eesti. Seireandmete põhjal otsustab keskkonnaministeerium, kui palju karusid sel jahihooajal võib lasta.

Karusid ja teisi suurulukeid on mitukümmend aastat loendanud erinevad jahindusorganisatsioonid, kes on vastava statistika saatnud keskkonnaministeeriumisse. Käesoleval kevadel ja varasuvel läbi viidud karude seire põhineb teisel metoodikal ja täpsustab seniseid andmeid.

Teisi suurulukeid hakatakse jälgima talvel, mil nad lumele jälgi jätavad. Karude jälgimiseks kasutati varakevadet, mil mesikäpad jätavad jälgi lumele või kevadiselt pehmele pinnasele.

Kogutavate andmetega püüab Eesti Euroopa Liidule tõestada, et erinevalt euroliidu riikidest peab Eestis säilima piiratud karujaht. Samamoodi peaks Eestis säilima ka hundi- ja ilvesejaht, sest nende ulukite populatsioonid ei ole Eestis erinevalt Euroopast ohus.

Kui hunte on palju ka Lätis ja Leedus, siis karusid on Lätis ainult kümmekond ja Leedus vaid üksikud.